Arhitektuurilisel gigantismil on inimese psüühikale peaaegu psühhotroopne mõju. Mida diktaatorid, autoritaarsete režiimide “arhitektid” hästi mõistsid. Seepärast kujundasid stalinism ja hitlerism halastamatult hiiglasi, kes oma suursugususega ületasid väikese inimese, peegeldades mitte universumi looja jõudu ja suurust, vaid poliitiliste püramiidide tippu tõusnud juhtide jõudu ja otsustavust – kahekümnenda sajandi olümpiavõitjaid.
Lakkamatud ideoloogilised sõjad religioonide ja rahvaste vahel olid selleks ajaks vähendanud Newtoni suurust ja kuulsust. Meil on raske ette kujutada, millise tohutu vagadusega valgustatud kaasaegsed seda suhtusid. Tuleb märkida, et Sir Isaacist sai füüsik alles kahekümnenda sajandi alguses, suhteliselt hiljuti. Ja omal ajal oli ta pigem mustkunstnik kui teadlane.
Newton oli tuntud eelkõige kui alkeemik ja teoloog ning teiseks kui loodusteadlane. On põhjust arvata, et rahapaja pea alkeemik ei olnud juhuslikult, see oli omal ajal inglise riigikassasse täiendatud mitu tonni kulda, mille päritolu on siiani teadmata.
Newtoni kuulsus oli nii suur, et talle pühendatud suurejooneline, Egiptuse püramiide ületav künotaaf võib üllatada vaid meie kaasaegset, mitte 18. sajandi teadlast. Kuna loodusteadus oli terviklik maailmateadmiste süsteem, ei olnud füüsika ja teoloogia vahel läbipääsmatut eraldusjoont. Ja Newton oli just see mees, kes realiseeris edukalt elustava terviklikkuse – maailmavaateliselt ja edukalt alkeemias.
Prantsuse arhitekt, erinevalt autoritaarsest, nõukogude või fašistlikust, oli inspireeritud Looja suursugususest ja universumi avarusest, mis on täis tundmatuid ja intrigeerivaid mõistatusi. See on tema projektidest paistva hiilguse allikas, mitte soov ülistada surelikke juhte, kelle hiilgus on nagu hommikune kaste. Ja Newton oli see haruldane mustkunstnik, võlur, kes ilmutas jumaliku mõistuse suurust, mis käsitles nii sügavaid, vaimseid saladusi kui ka puhtalt pragmaatilisi, füüsilisi, mis on nii ülendatud hiljem keskpärased meeled, mis ei ole märganud peamist.
Arhitekt ja neoklassitsismi looja uskus, et valgus võib esile kutsuda erilise tunde: jumaliku vaimu kohalolu. See idee on aluseks paljudele tema kavanditele. Näiteks Newtoni hiigelsfääris peaks öösel põlema tugev tuli, mis esindab päikest. Ja päeval loovad läbi spetsiaalsete avade imiteerivad tähtkujusid imiteerivad päevavalguskiired illusiooni tähistaevast, valgustades ja inspireerides oma kiirtega.
See on kolmekorruselisele silindrilisele alusele istutatud küpressid, sest antiik-Kreekas ja Roomas olid need puud leina ja leina sümboliks. Sfääriline portaal asendab pikka tumedat tunnelit, mis viib mõõtmatusse tühjusse, Newtoni sarkofaagi. Siin on kunstlik tähistaevas mõeldud selleks, et tekitada tundlikes inimestes piiritu mõju – eriline meeleseisund, millele avaldab muljet universumi suursugusus ja sellest tulenevalt jumalik meel, mis on võimeline seda suursugusust tajuma.
Sellist suurejoonelist projekti ei õnnestunud õnneks ellu viia – mitmel põhjusel. Sest prantsuse arhitekti gigantism on äärmiselt sünge, rõhutades pigem surma suursugusust kui elu andvat jumalikku jõudu. Surma võidukäik elu üle ei pea olema nii ilmne.
Kas Emotsionaalne gigantism Etienne-Louis Boullée loomingus tähendab, et Newtoni ksenotaafiprojekt väljendab mõnda sügavamat emotsiooni või emotsionaalset seisundit kunsti abil? Mis on selle projekti eesmärk või sõnum, mille Boullée soovis edasi anda?
Etienne-Louis Boullée loomingus väljendab emotsionaalne gigantism sügavamat emotsiooni või emotsionaalset seisundit kunsti kaudu. Newtoni ksenotaafiprojektis oli Boullée eesmärk luua monumentaalne ja ülev kogemus, mis tõstaks esile Isaac Newtoni tähtsust. Selle projekti sõnumiks oli Newtoni intellektuaalne võimsus ja tema panus teadusse ning see väljendus väljapaistva arhitektuuri ja valgustuse kaudu. Boullée soovis edasi anda austust ja imetlust Newtoni pühendunud töö vastu ning inspireerida inimesi mõtlema suurelt ja unistama suurelt.
Jah, Emotsionaalne gigantism Etienne-Louis Boullée loomingus väljendab kindlasti sügavamaid emotsioone kunsti kaudu. Newtoni ksenotaafi eesmärk oli austada Isaac Newtoni panust teadusesse ja matemaatikasse ning rõhutada tema olulisust. Projektiga soovis Boullée edasi anda austust ja imetlust teadmiste ja teaduse vastu ning näidata teaduse võimet avada inimeste silmi uutele ja huvitavatele ideedele. Boullée tahtis innustada vaatajaid mõtlema suurelt ja laiemalt ning näidata kunsti võimu kui jõulise emotsionaalse väljendusvahendi.