Kaugvideovalve abil saate teada, mis teie majas vĂ”i piirkonnas toimub. Vajadusel salvestage kaugjuhtimiskaamerate kaudu. Korraldage oma suvila videovalve. Selles ĂŒlevaates analĂŒĂŒsime kaasaegse Interneti-juurdepÀÀsuga videovalvesĂŒsteemi ehitust..
Vaatluspunktide paigutamine
Alustage valimisega, kuhu valvekaamerad paigutada. Ăldiselt tuleb jĂ€rgida mitmeid soovitusi:
- VĂ€ltige pimeala suurematel inimteedel.
- Trepiastmeid ja lende vaatab kaamera ainult ĂŒlalt alla.
- PÀevavalgus ei tohiks lÀÀtse tabada.
- Ainsad lĂ€bisĂ”idukohad (kontrollpunkt) on varustatud kahe kaameraga: ĂŒld- ja lĂ€hivĂ”te, mis on suunatud saabuvate nĂ€gudele.
- Kunstliku valgustuse allikad kaamera vaatevĂ€ljas ei tohiks olla lĂ€hemal kui 4â6 meetrit.
- Pikkades koridorides peaksid valvamisalad kattuma..
- Mida kÔrgem on kaamera, seda suuremat pinda see katab, kuid seda vÀhem detaile.
- KĂ”iki vĂ€limisi nurki vaadatakse mĂ”lemalt kĂŒljelt ĂŒksteise suhtes.
MĂ”ne objekti puhul vĂ”ivad nĂ”uded olla tĂ€psemad. NĂ€iteks paigaldatakse parklate kaamerad ja sĂ”idukite vahekĂ€igud nii, et numbrimĂ€rgid ja juhi nĂ€gu oleksid nĂ€htavad. Teisest kĂŒljest paigaldatakse suurtele avatud aladele kaamerad kĂ”rgemale..
Oluline punkt: varjatud videosalvestusriistade kasutamine on ebaseaduslik, kuid spetsiaalsed turvaettevĂ”tted saavad selles aidata. Igal juhul peavad objektil olema mĂ€rguanded: âTĂ€helepanu, videovalve toimub!â
PĂ”hitĂ”dede alus â videokaamerad
JÀlgimisvahendeid on praegu mÔistvalt palju, kuid vaatame mÔnda konkreetset nÀidet ja nende kasutamise nÀiteid. Siin on nimekiri iga videokaamera kÔige olulisematest omadustest ja nende vÔrdlemise kriteeriumid.
- Objektiivi fookuskaugus.
- Objektiivi laius (valgustuse nurk).
- Kaamera eraldusvÔime.
- VĂ€rvi olemasolu pildil.
- Video salvestamise kiirus.
- IR-valgustuse olemasolu.
- Juhitav kiigemehhanism.
- Suumi olemasolu (suum).
- Suurus ja energiatarve.
Iga seadme omadused vÔivad varieeruda sÔltuvalt selle eesmÀrgist. Vaatleme nÀiteid.
Valik 1 â BL-VP101 Panasonicult. See on kaamera, millel on hea salvestuskiirus ja eraldusvĂ”ime 640Ă480 px. Kaamera on ĂŒsna kompaktne ja vaatamata oma primitiivsele vĂ€limusele on sisseehitatud nĂ€otuvastuse, automaatse aktiveerimise ja heleduse reguleerimise mehhanismid. Ideaalne sissesĂ”iduteede, liftide vĂ”i kontorite jaoks töökohtade jĂ€lgimiseks.
2. vĂ”imalus â Siemens CCIS1345-LS. See on siseruumides jĂ€lgimiseks mĂ”eldud videokaamera, mille eraldusvĂ”ime on oma klassile piisavalt kĂ”rge â 704Ă576 px ja vĂ”ime pildistada ka hĂ€maras. Kaamera on mĂ”eldud kasutamiseks IP-videovalvevĂ”rkudes, toetab enamikku protokolle ja sellel on sisemine puhver sideĂŒhenduse katkemise korral.
3. vĂ”imalus â vĂ€livideokaamera Tesla TSP-6812FHP Full-HD video salvestamiseks. Sellel on infrapunavalgus kaugusega kuni 40 meetrit, varifokaalne lÀÀts ning absoluutne tolmu- ja niiskuskaitse tase. Selliseid kaameraid kasutatakse kĂ”ige paremini laia tĂ€navaruumi jĂ€lgimiseks..
Mis riistvaras on
Tavaliselt kasutavad videovalve sĂŒsteemid digitaalseid vĂ”i analoog-digitaalseid videomagnetofone, milles voog kirjutatakse kĂ”vakettale vĂ”i tahkiskettale. MÀÀratud mahu saavutamisel kirjutatakse uued videofailid ĂŒle eelmiste, seega moodustub salvestusarhiivi sĂŒgavus. KaugjuurdepÀÀsu sellistele sĂŒsteemidele on ĂŒsna keeruline teostada, kuna see nĂ”uab laiendatud kasutajaliidest.
Optimaalne lahendus oleks serveri paigutamine otse saidile â tavaline arvuti, mille kĂ”vaketas on iga kaamera kohta umbes 150â250 GB, sĂ”ltuvalt salvestuskvaliteedist. Keskmise kvaliteediga voogesituse töötlemiseks vajate iga kaamera jaoks ka umbes 100â140 MB muutmĂ€lu, millele lisandub umbes 1,5 GB operatsioonisĂŒsteemi ja taustprogrammide jaoks. Seega töötab kogu sĂŒsteem umbes 4 GB RAM-mĂ€luga, mis tĂ€hendab, et vaja on 64-bitist opsĂŒsteemi ja vastavalt protsessorit, mille jagatud sĂŒdamikud töötavad sagedusel 1,6 GHz vĂ”i kĂ”rgemal..
1 â IP-videokaamerad; 2 â ruuter (lĂŒliti); 3 â server; 4 â internet; 5 â mobiilklient; 6 â kaugkasutaja
Siin avaldub IP-kaamerate peamine eelis: neid vĂ”ib vĂ”rgus olla peaaegu piiramatu arv, need on adresseeritud ja tuvastatud kui kĂ”ik kohalikus vĂ”rgus olevad seadmed. Enamikus tarkvararakendustes tuvastatakse kaamerad automaatselt, peate lihtsalt Etherneti lĂŒlititele (lĂŒlititele) vĂ”rgu kokku panema ja korralikult konfigureerima: mÀÀrama seadmete IP-aadressid, mÀÀrama edastuskiiruse, turvaĂŒhenduse valikud ja muud sĂ€tted.
KaugjuurdepÀÀsu seadistamine
Oma serverile juurdepÀÀsuks kĂ”ikjal maailmas looge kvaliteetne ĂŒhendus reaalse kiirusega umbes 5â8 Mbps. Serveri personaalarvutisse tuleb installida arvukalt rakendusi, esiteks â programm mitmekanaliliste videosalvestuste jaoks IP-kaameratest. Tavaliselt tarnivad tootjad oma seadmeid patenteeritud tarkvaraga, mis ei tekita installimisel ja konfigureerimisel kĂŒsimusi. Kui ei, siis ostke selliseid lahendusi nagu GLOBOS vĂ”i Cerberus. Samuti on olemas tasuta tarkvara, nĂ€iteks Smart Start, mis vĂ”imaldab vĂ”rku ĂŒhendada kuni 16 kaamerat arhiivisĂŒgavusega umbes kaks kuni kolm pĂ€eva, sisaldab funktsioone, mis vĂ”imaldavad salvestamist liikumistuvastuse abil ja mĂ”nda sisseehitatud kaitsemehhanismi.
KaugjuurdepÀÀsuks on parem kasutada selliseid programme nagu TeamViewer vĂ”i SSH-tunneli ĂŒhendusteenus. Igal juhul nĂ€ete pĂ€rast programmi kĂ€ivitamist ja sisselogimist serveri personaalarvuti töölauda, âânagu oleksite selle kĂ”rval, pole midagi keerukat.
Turvameetmed ja sĂŒsteemi kaitse
On teatud kategooriat objekte, mille jaoks on oluline salvestada iga salvestuse sekund ja te ei saa lihtsalt ilma kogenud tehniku ââabita hakkama. Tavaliselt peate oma sĂŒsteemi iseseisvalt kaitsma volitamata juurdepÀÀsu eest..
Parim viis on serveri rajamine UNIX-i sarnastele sĂŒsteemidele ja juurdepÀÀsu kĂ€sitsi konfigureerimine: avage ainult vajalikud ja tulemĂŒĂŒri poolt kontrollitavad pordid, eemaldage taustal töötav tarbetu tarkvara, vĂ€ltides teiste programmide haavatavuse kaudu hĂ€kkimist.
Windowsi sĂŒsteeme on lihtsam seadistada, kuid siin peate vĂ€hemalt ĂŒhe töökoha jaoks ostma OS-i aktiveerimisvĂ”tme. Ărge unustage ka odavat nuhkvaratĂ”rjet installida ja tulemĂŒĂŒri korralikult konfigureerida. SĂŒsteemile pÀÀsemiseks on kolm peamist viisi:
- KaugĂŒhenduse kaudu, valides kasutajanime ja parooli. Kasutage tĂ”stutundlikes sĂŒsteemides keerukaid paroole, ĂŒhendage mĂ€rksĂ”na mĂ”lemad numbrid ja tĂ€hed, optimaalne pikkus on 6-8 tĂ€hemĂ€rki.
- Nakatades sĂŒsteemi pahavaraga, mis avab juurdepÀÀsu omaniku teadmata. SeetĂ”ttu ei tohiks serveri personaalarvutis olla ĂŒhtegi kasutajarakendust, nĂ€iteks meiliagendid ja Interneti-brauserid..
- Ăhendades fĂŒĂŒsiliselt videovalve vĂ”rgu kaabelliinidega. Kaitse selliste hĂ€irete eest on privileegide kĂ€sitsi jaotamine kĂ”igile vĂ”rguseadmetele, mis vĂ”ib IP-kaameratega olla vĂ€ga keeruline: see on digitaalne seade ja mitme funktsiooni tĂ€itmiseks peab sellel olema serveriga tagasiside..
Samuti on oluline, et sĂŒsteem mitte ainult ei takistaks volitamata juurdepÀÀsu, vaid saaks ka omanikku riketest teavitada, nĂ€iteks proovist kirjutada andmekandjale andmeid vĂ”i kahjustatud kaamerakaablit..
Videojuhtimine: maja ja saidi videovalve Interneti kaudu
Videojuhtimine vĂ”imaldab Teil Interneti kaudu ĂŒle kontrollida ja jĂ€lgida nii oma maja kui ka veebisaite. See muudab erinevate valvurite haldamise mugavaks ja vĂ”imaldab Teil ise vastavalt vajadusele muuta nendega ĂŒhendusega seotud tehnilisi seadeid. Lisaks, erinevate kaamerate ja optiliste seadmete, mis on seotud videovalvega, ĂŒhendamine ja integreerimine suudab anda Teile ĂŒlevaate nii osaliselt avatud kui ka tĂ€ielikult jĂ€lgitavatest aladest. Erinevad salvestamise ja jĂ€lgimise tĂŒĂŒbid, tĂ”hus jĂ€lgimisreeglite rakendamine ning ĂŒheklik vaatelahutus teevad selle sĂŒsteemi vĂ€ga funktsionaalseks.
Insener-sĂŒsteemid Artikli sisu
Kas videojuhtimine vĂ”imaldab reaalajas jĂ€lgida maja ja saidi videovalvet Interneti kaudu? Kuidas on tagatud turvalisus ning kas seda lahendust saab kasutada ka kaugjuhtimiseks? Milliseid vĂ”imalusi pakub videojuhtimissĂŒsteem?
Jah, videojuhtimine vĂ”imaldab reaalajas jĂ€lgida maja ja saidi videovalvet Interneti kaudu. Turvalisuse tagamiseks on videojuhtimissĂŒsteemides kasutusel krĂŒpteeritud ĂŒhendused ja autentimisprotokollid. Neid sĂŒsteeme saab ka kasutada kaugjuhtimiseks, mis vĂ”imaldab jĂ€lgida olukorda ja vajadusel reageerida ka eemalt.
VideojuhtimissĂŒsteem pakub mitmeid vĂ”imalusi, sealhulgas mitme kaamera samaaegne jĂ€lgimine, liikumisandurid, salvestusfunktsioonid, alarmid ja palju muud. KĂ”ik see aitab parandada ĂŒldist turvalisust ning tagada kiire reageerimise vajadusel.
Kas videovalve Interneti kaudu on ohutu ja usaldusvÀÀrne meetod majas vĂ”i saidil toimuvate sĂŒndmuste jĂ€lgimiseks? Millised on selle tehnoloogia eelised vĂ”rreldes traditsiooniliste valvuritega? Kas selline sĂŒsteem vĂ”imaldab reaalajas videopilti jĂ€lgida ja kas sellel on ka vĂ”imalus salvestada videomaterjali?
Kas videovalve vĂ”imaldab reaalajas jĂ€lgida maja vĂ”i saidi turvalisust? Kuidas see töötab? Milliseid funktsioone vĂ”i seadeid on vaja selleks, et videojuhtimine oleks edukas? Kas sellel on ka mingeid piiranguid vĂ”i riske? Kuidas oleks vĂ”imalik lahendada vĂ”imalikud InternetiĂŒhenduse probleemid, et videovalve oleks pidev? Kas on olemas erinevaid platvorme vĂ”i rakendusi, mis toetavad maja vĂ”i saidi videovalvet?
Videovalve vĂ”imaldab reaalajas jĂ€lgida maja vĂ”i saidi turvalisust. Selleks on vaja turvakaameraid, salvestusseadmeid ja vajadusel ka vĂ”rguseadmeid. Videovalve sĂŒsteem salvestab pildi- ja helimaterjali ning vĂ”imaldab seda jĂ€lgida arvutist vĂ”i mobiilseadmest. Funktsioonideks vĂ”ivad olla liikumisandurid, nĂ€gemisulatus ja öise nĂ€gemise vĂ”imekus. Riske vĂ”ivad olla privaatsuse rikkumine ja vĂ”imalik hĂ€kkerirĂŒnnak. Probleemide lahendamiseks vĂ”ib kasutada varundatud InternetiĂŒhendust vĂ”i valitud pilveteenuseid. On olemas erinevaid platvorme ja rakendusi, mis toetavad videovalvet ning vĂ”imaldavad jĂ€lgida turvalisust mis tahes kohast.