Katusekivid: paigaldamise tüübid ja meetodid

Joonis 1 antiiksed katusekivid.

Erinevad plaatide vormid ja vastavad nende paigaldamise meetodid on tekkinud iidsetest aegadest. Antiikne plaatkatus (joonis 1) laoti samamoodi nagu tänapäevane, mööda puidust treppi ja koosnes kahest reast: alumine – lamedate (künakujuliste) plaatide kujul, mille küljed olid väljaulatuvate ribidega, ja ülemine rida. Ülemise rea jaoks kasutati soonitud plaate, mis kattusid alusplaatide vuukidega. Orgude jaoks kasutati spetsiaalse kuusnurkse kujuga plaate, mis vastavad katuse nõgusale paindele ja tagavad õige veevoolu (joonis 2).

Joonis 2 Oru katusekivid (Pompei).

Joonis 3 Tatari plaadid.

Lamedate (joonis 4) ja soontega plaatide sordid, sarnased antiikproovidega, on säilinud tänapäevani. Krimmis ja Kaukaasias olid laialt levinud tatari vöötohatisena tuntud vöötohatis (joonis 3). Ja ikkagi võite leida selle materjaliga kaetud vanu maju. Selle kuju on kärbitud koonuse poolte kuju ja see asetseb piki tahke planguse raketist kahes reas järgmiselt: alumise rea plaadid asetatakse nõgusaga ülespoole; ülemine – nõgusa küljega allapoole, nii et need kattuksid alumise rea plaatide vuukidega. Samal ajal toetub ülemine plaatide alumine rida alumisele reale ega ole aediku külge kinnitatud, hoides seda ainult oma raskuse järgi.

Joonis 4 Lamekatusekivid.

S-kujuline või seda nimetatakse ka hollandi kiviks on laine (või tähe S) kujul kaardus, mille tõttu iga plaat kattub sama rea ​​külgneva külgnevaga ja iga rida kattub eelmisega (joonis 5).

Joonis 5 Hollandi katusekivid.

Soone ja hollandi plaatide puuduseks on see, et pinna reljeef on liiga tugev, mis hoiab ära lume libisemise, põhjustades selle märkimisväärset kogunemist ja sellele järgnevat laskumist laviini kujul..

Joonis 6 soontega lainelised plaadid (ORMAX).

Kaasaegseid plaate toodetakse tavaliselt kolmes põhiliigis: tasapinnalised, lainelised (ühe või kahe laine kujul) (joonis 6) ja soontega (nimetatakse ka mungaks / nunnaks) (joonis 7). Plaatide kuju määrab nende paigaldamise viisi ja kasutusala..

Joonis 7 Katusekivid <munk / nunn>: A – üldvaade; B – paigaldus.

Lamedad plaadid paigaldatakse suure kattuvusega, pealegi on nende paigaldamiseks mitu võimalust: kahes või isegi kolmes kihis. Lamedaid ja lainelisi plaate saab soonistada, s.t. ühel või kahel serval on spetsiaalsed sooned. Need tagavad kindlama kinnituse ja veekindla katuse. Kuid nende rakendusala on piiratud – ainult lamekatused. Kumerate pindade loomiseks sobivad kõige paremini soontega plaadid, ehkki võib kasutada ka siledaid (sooned puuduvad) muid kujundeid..

Joonis 8 Erinevat tüüpi plaadid: A – tembeldatud soon; B – lame; B – soone lint; G – katuseharja. 1 – pikisuunalised sooned; 2 – põiki sooned; 3 – piluga raam.

Keraamiliste plaatide tootmiseks on kaks tehnoloogiat: lindimeetod (joonis 8B) ja stantsimine (joonis 8A). Lindi katusesindlid moodustatakse kõigepealt lindiks, mis seejärel lõigatakse üksikuteks vöötohatisteks. Tembeldatud plaadid pressitakse kohe spetsiaalsetesse metallvormidesse. Lintplaatidel võivad olla sooned ainult mööda plaate ja tembeldatud plaatidel – nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt. Tsemendi-liivakivide tootmisel kasutatakse ainult linditehnoloogiat.

Keraamiliste ja tsement-liivaplaatide kuju on väga sarnane, kuid erinevad paksuse poolest. Keraamilised plaadid on õhemad, graatsilisemad ja tsemendi-liiva plaadid on suurema paksusega, nende serv näib olevat ära lõigatud. Selle puuduse kõrvaldamiseks töötavad juhtivad tsemendi-liivaplaatide tootjad; juba on alustatud ümardatud servaga tsement-liivaplaatide tootmist, mis suurendab oluliselt selle esteetilist atraktiivsust.