...

Elamute ja kõrvalhoonete kruntidele paigutamise reeglid ja eeskirjad

Eestis on täpsed reeglid ja eeskirjad elamute ja kõrvalhoonete kruntidele paigutamise kohta, mis tagavad hoonete ohutuse ja loodusvaadete säilimise. Need reeglid annavad kinnistu omanikele mugavuse ja võimaldavad kasutada oma kinnistut ümberkaudsete piirkondade turvalisuse ja esteetikaga hästi koostöös.

Elamu- või ärihoonete ehitamise kavandamisel üksikute elamuehitus- ja aiaühistutes peate tutvuma normatiivdokumentide nõuetega: ehitus-, keskkonna-, sanitaar- ja tuleohutus, kapitaliehitusprojektide asukoha reguleerimine üksteise suhtes, naabrid, veeallikad jne..

Elamute ja kõrvalhoonete kruntidele paigutamise reeglid ja eeskirjad

Pärast maa kasutusõiguse ja ehitusõiguse saamist alustatakse platsi struktuuri kavandamist. Elamute ehitamine toimub pikaajaliseks kasutamiseks ja see peab tagama:

  • ehitise legaliseerimine;
  • elukoha turvalisus;
  • elamise mugavus;
  • naabrite ohutus ja mugavus;
  • inimeste ja sõidukite takistamatu liikumine avalikes kohtades;
  • puudub negatiivne mõju piirkonna veeallikatele, taimestikule ja loomastikule.

Seetõttu tuleb saidi paigutus ja selle elementide vastastikune paigutus eelnevalt läbi mõelda ja järgida reegleid..

Hoonete asukohta reguleerivad ehitusnormid

Erarenduse korral peate meeles pidama “punase joone” (Vene Föderatsiooni linnaplaneerimise seadustiku punkt 11, artikkel 1) – piiri oma saidi ja ühisosa, samuti teiste inimeste eramaade vahelist piiri. Aia paigaldamisel tuleb sõna otseses mõttes jälgida tänava piiri. Kui tara asub peaaegu punasel joonel, saab jalgvärav ja värav avaneda ainult sissepoole. Uksed ei tohiks seda tinglikku joont ületada, tekitades võimalikke ebamugavusi möödujatele, jalgratturitele, autojuhtidele.

Elamute ja kõrvalhoonete kruntidele paigutamise reeglid

SNiP 30-02-97 täitmiseks on kohustuslik (ei soovitata) peamist normatiivdokumenti, mis määratleb minimaalsed vahemaad erinevate majanduslike ja looduslike objektideni. Nende sõnul ei tohiks punkti 6.6 kohane kaugus punasest joonest olla väiksem:

  • elamu – 5 m kaugusel tänavast ja 3 m läbikäigust (tänaval on nimi, läbipääs mitte);
  • kõrvalhooned – 5 m nii tänavalt kui ka läbikäigust.

Krundi tähistamine

Tara on teie saidi piir, kuid see ei tähenda, et siseruumis saate ehitisi ja istutusi ilma piiranguteta paigutada. Puude kroonid ei tohiks kattuda kõnniteedega ja ulatuda asjatult üle naaberpiirkonna, elamu- ja tehnohoonete helid ja lõhnad ei tohiks häirida möödujaid ja naabreid. Kruntide vahelist aia kaugust saab muuta kokkuleppel naabritega, mille kinnitab notar.

Minimaalsed standarditud kaugused lõikude ja objektide vahelisest piirist (punkt 6.7):

  • elamu – 3,0 m;
  • linnumaja, ait, seakatk jne. – 4,0 m;
  • kasvuhoone orgaanilise väetamisega – 4,0 m;
  • garaaž, kuur – 1,0 m (kuid katusest tuleva vee äravoolu ei saa punkti 7.5 kohaselt korraldada naaberplatsil – katuse kalle on orienteeritud selle saidile);
  • vann, saun, dušš, tualett – 2,5 m (üksikasju leiate peatükist Sanitaartingimused);
  • kõrged puud – 4,0 m;
  • keskmise suurusega puud – 2,0 m;
  • põõsad – 1,0 m.

Hoonete kaugusi mõõdetakse keldrist või seinast, kui puuduvad dekoratiivsed elemendid, mis ulatuvad kaugemale kui 500 mm. Haljasala ja tara vahelist kaugust mõõdetakse pagasiruumi tavapärase keskpunktini. Puu rikkalikult võsastunud võra koos korraliku istutamisega ei saa olla naabrite nõudmiste põhjuseks.

Saidi arenduse planeerimine

Krundi kavandamisel pidage meeles, et vastavalt punktile 6.13 ei tohi ehitiste (maja, kõrvalhooned, vaatetorn, garaaž), platside ja teede ühine ala hõivata rohkem kui 30% kogu krundist. Ülejäänud ruum on haljasala, kogu hoovi ei saa sillutada.

Tähelepanu! Püsiva tara saab paigaldada alles pärast oma saidi piiride sisestamist katastriplaanisse. Legaliseerimise perioodil saab tara rolli mängida postide kohale venitatud võrgusilma abil. Püsiva tara kõrgus ei tohiks ületada 1,5 m, et mitte varjutada naabrite ala.

Elamurajoonide arendamise maksimaalsed lubatud parameetrid madala kõrgusega üksikelamute ehitamiseks

Ehitustegur (Ks) On ehitiste ja rajatiste poolt hõivatud pinna suhe ala pindalaga.

Hoonetiheduse koefitsient (Kpz) – hoonete ja rajatiste kõigi korruste pindala suhe saidi pindalaga.

Hoone tüüp Krundi suurus, m2 Elamu pindala, m2 kogupindala Ehitustegur Ks Hoonetiheduse koefitsient, Kpz
JA 1200 ja enam 480 0,2 0,4
1000 400 0,2 0,4
800 320 (480) * 0,2 (0,3) * 0,4 (0,6) *
B 600 360 0,3 0,6
500 300 0,3 0,6
400 240 0,3 0,6
300 240 0,4 0,8
IN 200 160 0,4 0,8
sada sada 0,5 1.0

JA– maa-linna mõisahooned krundi suurusega 1000–1200 m2 ja rohkem arenenud majandusliku osaga.

B– linna suvila tüüpi hooned krundi suurusega 400–800 m2 ja suvila-blokeeritud tüüp (2-4 kortermajad kruntidega 300-400 m)2 minimaalse majandusliku osaga).

IN– plokk-tüüpi mitme korteriga majad kruntidega 100-300 m2.

* Sulgudes – suvila ehitamise lubatud parameetrid.

Märge:

1. Maatükkide suurusega üle 1200 m2 elumaja pindala pole KZ-s normeeritud? 0,2 ja Kpz? 0,4.

2. Kui korteri lähedal asuvate maatükkide suurus on väiksem kui 100 m2 häälestustihedus (Kpz) ei tohiks ületada 1,2. Samal ajal ei ole Kz standardiseeritud vastavalt sanitaar-, hügieeni- ja tuleohutusnõuetele.

Sanitaarnõuded plaani planeerimisel

Saidi kavandamisel tuleks erilist tähelepanu pöörata sanitaarstandarditele, kuna nende eesmärk on inimeste tervise säilitamine. SNiP 30-02-97 annavad minimaalsed kaugused, mida tuleb sanitaarkaalutlustel hoonete vahel säilitada (punkt 6.8).

  • maja ja kelder – rohkem kui 12,0 m kaugusel tualettruumist, linnumajast, väikestest loomapidamiskodudest;
  • maja ja kelder – dušist, saunast, vannist rohkem kui 8,0 m;
  • kaev – rohkem kui 8,0 m kaugusel tualettruumist, kompostihunnik, septik.

Ehituse kavandamisel veenduge, et neid vahemaid järgitaks külgnevate alade ehitiste suhtes..

Saidiplaan

Kui lindude, kitsede, põrsaste ruumis on elumajaga ühine sein, peab selle sissepääs olema isoleeritud, maja välisuksest vähemalt 7,0 m kaugusel (punkt 6.9). Kõrvaloleva lõiguni peaks kaugus sellisest plokist olema:

  • kodust – mitte vähem kui 3,0 m;
  • toast koos loomadega – mitte vähem kui 4,0 m.

Maja kõrval asuvate garaažide korral on kaugus õuejoonest (punkt 6.9):

  • kodust – rohkem kui 3,0 m;
  • garaažist – rohkem kui 1,0 m.

Tsentraliseeritud veevarustuse ja peamise kanalisatsioonisüsteemi puudumisel küla- või aiapartnerluses arendatakse välja autonoomsed insenerivõrgud. Veevarustuse ja kanalisatsiooniga seotud selliste objektide nagu kaev, kaev, septikud, kogumisvannid, filtreerimiskaevud jne paigutuse konstruktsiooni ja spetsiifikat käsitletakse üksikasjalikult SNiP 2.04.02 – 84 ja SNiP 2.04.01 – 85. Sanitaartehnika kaitsevööndeid reguleerib TSN-40-301-97. Naaberlõikudesse paigaldatud torujuhtmete ja kaablite vahelised kaugused leiate SNiP 2.07.01–89 (tabel 16).

Hoonete kombinatsioon saidil

Objektide objektile paigutamise tuleohutuse eeskirjad

SNiP 30-02-97 punkti 4.7 kohaselt ei ole teie saidil hoonete vahelised kaugused tuleohutuse huvides standardiseeritud. Kaugused, mis takistavad tule levikut hoonete vahel külgnevatel aladel, sõltuvad ehitusmaterjalidest, mis moodustavad maja, garaaži või tehnobloki aluse, ja võetakse SNiP-i tabeli järgi. Tabelit tuleks kasutada sel viisil: A, B ja C on materjalide süttivusklassid. Vertikaalselt – andmed teie saidi hoone kohta, horisontaalselt – naaberkinnitused. Näiteks teil on puumaja, naabritel aga kivimaja. B (vertikaalne) ja A (horisontaalne) ristumiskohas leiame vahemaa – 10,0 m.

Hoone kande- ja ümbritsevate konstruktsioonide materjal Kaugused, m
JA B IN
JA Kivi, betoon, raudbetoon ja muud mittesüttivad materjalid 6 8 kümme
B Sama puutumatute ja aeglaselt põlevate materjalidega kaitstud puitpõrandate ja -katetega 8 kümme 12
IN Mittesüttivast, raskesti põlevast ja kergsüttivast materjalist puit- ja raami ümbritsevad konstruktsioonid kümme 12 15

Reeglid lubavad blokeerida maju kahel külgneval krundil (üherealised hooned) või neljal krundil (kaherealised hooned). Sellist plokki või rühma moodustavate majade vahel ei pruugi peaaegu üldse läbida, vahemaad ei ole mõõdetavad. Teiste alade ehitiste suhtes kehtivad ülaltoodud tabelil põhinevad eeskirjad. See paigutus võimaldab eraldatud ala pindala kõige ratsionaalsemalt kasutada, eriti selle väikese suuruse korral.

Tähelepanu! Kui saidile ehitatakse kaks elamut koos hilisema piiritlemisega, kehtivad reeglid nende suhtes nagu kahe külgneva objekti puhul.

Elamute ja kõrvalhoonete kruntidele paigutamise reeglid ja eeskirjadKahe maja plokid (üherealine arendus)

Rohkem kui ühe korruse kõrgusega elamute ehitamisel tuleb kohaldada SNiP 2.07.01–89. Reeglid on välja töötatud seisukohast, mille kohaselt tagatakse kõigile tänaval elavatele inimestele piisavas koguses päikesevalgust (põhineb insolatsiooni arvutuste tulemustel) ja hoitakse ära tule levik, kui üks hoonetest süttib. Kui tänaval asuvad majad on 2- ja 3-korruselised, peab nende vaheline kaugus olema suurem kui 15,0 m. Neljakorruseliste majade minimaalne vahekaugus on 20,0 m.

Sellist ehitamist meie standardid ei luba.

Põhilise gaasivarustuse puudumisel tuleks 12-liitriseid või suuremaid gaasiballoone hoida eraldi lisas tühja seina küljes või metallist või muust mittesüttivast materjalist kastis (punkt 8.12). See peab olema välisuksest kaugemal kui 5,0 m. Vastavalt otse turvapadjale 106 otse majas, köögis, saate mahutada kuni 12-liitriseid silindreid.

Keskkonnaehituse standardid

Tulekahjude ennetamise ja looduse säilitamise meetmete alusel peaks hoone piir olema metsa piirist kaugemal kui 15,0 m (punkt 4.7 SNiP 30-02-97).

Elamute asukoha reeglid

Veevarude kaitse eeskirju, kui need asuvad teie saidi lähedal, reguleerib Vene Föderatsiooni veekoodeks. See kehtib ennekõike veevarustuse ja reovee ärajuhtimise eeskirjade kohta. Lisaks kehtivad rannajoone kasutamisele piirangud loomade kõndimiseks, puhkamiseks, prügimägede täitmiseks, komposti tarinditeks, kündmiseks. Väetiste kasutamise võimalused teie piirkonnas on piiratud. Isegi väikest rannaala ega paadiga / kalastamiseks mõeldud kõnniteed ei saa tarastada – kogu kuni 20,0 m laiune rannajoon on riigi omand.

Elamute asukoha reeglid

Mis ähvardab hoonete asukohas normide mittejärgimist

Parem on algselt ehitada, võttes arvesse kõiki norme, nii et teil ei tekiks probleeme ametivõimude, naabrite või, tõsisemalt, vara tervise või turvalisusega. Kui ostsite krundi, mille hooned ei vasta nõuetele, peate tegutsema kõigis suundades. Sanitaarstandardite osas on vaja korrigeerida, nagu ka suhetes naabritega, tuleb kõik vaieldavad küsimused lahendada, kirjalikult saavutatud kokkulepe kirjalikult kinnitades ja notari juures kinnitades. Paljudel juhtudel tagavad häid suhteid naabritega probleemideta ehitamine ja legaliseerimine.

Elamute asukoha reeglid

Kui saidi hooned püstitati pehmemate normatiivdokumentide toimimise ajal, siis võetakse küsimus arvesse nende nõuete alusel.

Karistused ehitiste asukohas normide mittetäitmise eest määratakse haldusõiguserikkumiste seadustikuga. Need on erinevad trahvisummad ja lisaks sellele võetakse kasutuselevõtmisest keeldumine vastuolude kõrvaldamiseni.

Kui soovite maja juurdeehitust teha, tuleb see piirkondlikes omavalitsustes legaliseerida. Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku (artikkel 222) kohaselt omavoliline arendustegevus tuleb enamikul juhtudel lammutada (välja arvatud eraldi nimetatud).

Tähelepanu! Teie kinnisvara lubade täielik tellimus aitab soovi korral maad ja maja probleemideta müüa.

Hinnake artiklit
( Reitinguid pole veel )
Petra Oppimas
Ekspertnõuanded mis tahes teemal
Comments: 1
  1. Siiri Kivimets

    Kas saaksite selgitada elamute ja kõrvalhoonete kruntidele paigutamise reeglite ja eeskirjade täpsemaid üksikasju? Tahaksin teada, millised on piirangud ja nõuded seoses nende rajamisega ning milliseid lubasid või load on vaja selleks. Tänan!

    Vasta
Lisage kommentaare