Eksperdid kinnitavad, et iga kvaliteetsetest materjalidest ehitatud elamu kestab korraliku hoolduse korral piisavalt kaua. Ekspertide sõnul registreeritakse erinevatest materjalidest majade keskmiselt järgmised tööperioodid:
1. Tellis ja seinad peavad olema rohkem kui 2,5 tellist. Need on kasutusiga arvestades rekordiomanikud, selliste ehitiste, mis liigitatakse “eriti kapitali”, kasutusiga on 150 aastat. Seal on tellistest ehitised, mis on ehitatud kaks või kolm sajandit tagasi.
2. Alla 2,5 tellistest ehitatud telliskivimajad ja suurekorruselised majad võivad kesta 125 aastat.
3. Monoliitsed majad, st vormidesse valatud betoonist majad, kuuluvad samuti “eriti kapitali” ja teenivad vähemalt tellist.
4. Suure paneeli ja plokkmajade kasutusiga on kuni 100 aastat.
5. Räbubetoonmajad on projekteeritud 90-aastaseks kasutamiseks.
6. Õhukese seinaga paneelidest ehitised kestavad kuni 50 aastat.
7. Palkmajade kasutusiga sõltub kasutatavate palkide paksusest ja tüübist. Kui palgid on kuni meetri paksused, väga suured, siis, nagu näitab Venemaa ajalugu, seisab raam mitu sajandit. Kaasaegsete puitehitiste keskmine eluiga on 50–100 aastat.
8. Kestkivist majad võivad kesta kuni 100 aastat.
9. Gaasbetoon- ja poorbetoonmajad, nagu tootjad kinnitavad, kestavad vähemalt 70 aastat. Tõsi, need materjalid on meie riigis endiselt üsna uued, selliste väidete kohta on raske leida tõendeid.
10. Raammaju peetakse kõige vähem vastupidavateks, eeldatav kasutusiga on 30 aastat. Siiski on USA-s, Kanadas ja Skandinaavias raamihooneid, mis on vanemad kui 100 aastat.!
Tähtis!Selleks, et maja saaks algselt kavandatud pika kasutusiga jaoks, on vaja kasutada kvaliteetseid ehitusmaterjale. Isegi paks tellistest sein võib hakata varisema, kui materjal ise on halva kvaliteediga. Puitmajade puhul on see ka väga oluline tegur – mida kvaliteetsem, seda parem on puit ise, seda kauem maja kasutatakse..
Lisaks ehitusmaterjali valimisele on majade elule kõige olulisemat mõju ka tegurid:
- Temperatuuri muutused hoones ja väljaspool seda.
- Kokkupuude niiskusega.
- Kokkupuude ultraviolettkiirgusega.
Kui te ei saa mõjutada kliimat, milles maja hakatakse kasutama, siis on lihtsalt vaja võtta meetmeid selle teenuse laiendamiseks ja väliste tegurite eest kaitsmiseks..
Tähtis!Talvel kütmise lõpetamine on majale väga kahjulik. Nagu praktika näitab, hakkavad maamajad kõige kiiremini varisema, mille omanikud jätavad nad talveks. Veel hullem on see, kui omanikud tulevad ainult nädalavahetuseks, soojendavad maja ja järgmiseks viieks päevaks jahtub see uuesti. Sellised temperatuuri langused vähendavad märkimisväärselt mis tahes materjalidest majade eluiga..
Maja eluea pikendamiseks on vaja võtta meetmeid isegi ehitusetapil:
- Valige sobiv vundamendi tüüp.
- Pakkuda vundamendi, keldri ja keldri kui võimalik maja drenaaži ja hüdroisolatsiooni.
- Valige lekete kõrvaldamiseks usaldusväärne katusematerjal.
- Töötlege maja puitu antiseptikute ja tuleaeglustitega.
- Valige pika tööeaga kvaliteetne isolatsioon.
Üldiselt on peamine asi ehitustehnoloogiate järgimine!
Tuleb meeles pidada, et maja on kõige kauem teenindatav, mida regulaarselt hooldatakse. Näiteks iga kahe kuni kolme aasta tagant tuleks näiteks fassaadil olevat värvi uuendada, krohvi pragusid parandada, katust parandada. Ja suured remonditööd, nagu eksperdid ütlevad, võivad maja eluiga pikendada tosina aasta võrra korraga.
Tähtis!Eksperdid tuletavad meelde, et kuigi tellistest ja monoliitsetest majadest kavandati algselt pikemat kasutusiga, on puit- ja karkassmaju palju lihtsam kapitaalremonti teha. Näiteks vahetage palkmaja alumised veljed, vahetage maja raami kandekonstruktsioonid. See aitab tal märkimisväärselt kauem kesta..
Me väidame: õigesti valitud kvaliteetsed materjalid, ehitustehnoloogiate järgimine, maja regulaarne hooldus võimaldab tal võimalikult kaua teenida, jääda mugavaks koduks mitme põlvkonna vältel.
Leibkonna eluiga on oluline teema ja see sõltub mitmest tegurist. Kas see, kuidas me toitume ja millist elustiili elame, mõjutab meie leibkonna eluiga? Kuidas saaksime oma leibkonna eluiga pikendada? Kas on teaduslikke uuringuid, mis selle kohta rohkem selgust annaksid?
Leibkonna eluiga sõltub mitmest faktorist, sealhulgas toitumisest ja elustiilist. Tervislik toitumine ja aktiivne eluviis aitavad pikendada leibkonna eluiga. Tuleb tarbida mitmekülgset toitu, rikkalikult puu- ja köögivilju ning vältida ülesöömist ning ebatervislikke toite. Regulaarne treening ja suitsetamisest loobumine vähendavad krooniliste haiguste riski, mis võivad lühendada eluiga. Teaduslikud uuringud annavad põhjalikku teavet tervisliku toitumise ja liikumise mõjust leibkonna elueale, seades esile kasulikud strateegiad ning aidates meil teha teadlikke valikuid.
Leibkonna eluiga? Kas mõeldakse siin inimeste pikka eluiga või pigem seda, kui kaua üks leibkond ühes kohas elab? Kui esimest, siis tervislikud eluviisid nagu õige toitumine, regulaarne liikumine, stressi vähendamine ja tervisekontroll võivad aidata eluiga pikendada. Kui aga mõtlete teist, siis stabiilne majanduslik olukord, hea suhtlemine pereliikmete vahel ning koduhoolduse ja vara säilitamise võimekus võivad olla faktorid, mis mõjutavad leibkonna pikaealisust.