Cohousing – uut tüüpi kinnisvara Euroopas

Kooselu pidamist peetakse tänapäeval parimaks alternatiiviks traditsioonilistele kinnisvaravormidele. See annab inimestele piiratud ressurssidega juurdepääsu eluasemele, mida nad muidu ei ootaks. Tänases olukorras, kui kriis on viinud miljonid pered Euroopasse, on kooselu kasutamine ainus valem “uppunu päästmiseks”. Selle kohta, mis ta on, ja tema populaarsuse saladuste kohta loe selles artiklis.

Skandinaavia kinnisvaramudel

Siiski ei ole asjata see, et Taani, Rootsi ja Norra on maailma jõukaimate riikide nimekirjas! Skandinaavia tarkus ja leidlikkus lasid nad harva alla, just nagu ei lasknud nad end maha ka siis, kaugetel 60ndatel, kui mitmed Taani perekonnad otsustasid ühineda, et parandada oma elamistingimusi ja samal ajal mitte langeda igavesse orjusse panka. Neile järgnesid rootslased ja norrakad, kes hindasid kohe kõiki selle liidu eeliseid. Nii sündis kooselu – korteriühiskond, kus kinnisvara kuulub kogu ühistule, mitte üksikisikutele või peredele. Selle liikmetele antakse õigus eluasemele sissepääsutasu eest, mille nad saavad ühistust lahkumise korral tagasi (ja mõnikord ka hea lisatasuga!). Samal ajal maksavad kõik üürnikud elamispindade eest igakuist renti ja katavad ise territooriumi, aiakrundi jms ülalpidamise üldkulud. Neid ridu lugedes võib paljudel inimestel olla peas pilt vallast, kuid tegelikult on see nii mitte nii, sest siin on igal perel eraldi elamispind ja iseseisvad rahaasjad. Kooselu korraldamisel pole midagi ühist traditsioonilise ühistuga, kus pärast sisseastumismaksu tasumist saab iga osaleja oma kodu omanikuks ja tasub hüpoteegi üksi. Kooselu ajal kuulub kõik alati ühistule ja selle liikmed ei saa kunagi korteriomanikeks, kus nad elavad. Sellises kogukonnas maksavad üürnikud koos pangalaenuga igakuiste kvootide vormis, mille summa väheneb hüpoteegi tasumise korral..

Koospakkumise eelised

Selline kogukond põhineb demokraatial ja kõigi selle elanike osalemisel kooselu eluga seotud otsuste tegemisel. Algmakse tasumisega on igal osalisel õigus ühistule piiramatuks elamiseks koos õigusega seda pärandada, teatud ajaks välja üürida jne..

Selliste kogukondade režiimis elab suur osa Skandinaavia riikide elanikkonnast. Nii elab nüüd iga kolmas Kopenhaageni elanik kooselu. Samal ajal kasvab seda tüüpi kinnisvaraga hoonete ja linnastumiste arv ning nende nõudmine aasta-aastalt kiiresti ja neid toetatakse riiklike vahenditega. Selle populaarsuse peamiseks põhjuseks on odav juurdepääs eluasemele, madal üür ja isiklike hüpoteekide ülemäärase koormamise puudumine. Lisaks subsideerivad Skandinaavia riigid helde teenimist heldelt, mistõttu väheneb esmaste sissemaksete ja kuumaksete suurus märkimisväärselt..

Sellise kogukonna teine ​​eelis on reformide ühine elluviimine, mis on võimalik tänu kõigi selle elanike panusele. Huvitav on see, et paljudel juhtudel on Taani kooselu omadused paremas seisukorras kui nende traditsioonilised kolleegid..

Praegu on 5 miljoni elanikuga Taanis 125 000 kaaskorterit. See võimaldab Taani noortel ja tagasihoidlike eelarvetega peredel pääseda eluasemele ilma suurema osa palgast hüpoteegi tasumiseks. Iga ühistu liige teeb sissemakse, mille suurus Kopenhaagenis on vahemikus 3000–30 000 eurot, sõltuvalt eluaseme suurusest ja asukohast.

Ühistu ostmine ja ehitamine

Kooselu ehitamine või ostmine on võimalik tänu liikmete esialgsele panusele. Suurem osa selle finantseerimisest langeb siiski pangalaenule. Andel hoone toimib sel juhul makse tagatisena ja saab ühistu võlgade korral panga omandiks..

Enamik Taanis asuvaid ühisettevõtteid ei teki uutes hoonetes, vaid vanades hoonetes, mis on selle kinnisvaravormiga kohandatud. Sama olukord on teistes Skandinaavia riikides, kus lisaks sellele toetab valitsus enam mitte uute hoonete restaureerimist, millega seoses ühistulaenu kogusumma väheneb. Selle tulemusel on kõik õnnelikud: riik vabaneb lagunenud hoonetest ja ühistu jagab olulise osa oma võlast.

Koosmüük

Kui tegemist on ühisettevõttes kinnisvara müügiga, peame silmas ühistu uutele liikmetele oma eluaseme kasutamise õiguste üleandmist. Seega ei müüda mitte elamispinda ise, vaid õigust selles elada. Tehing hõlmab müüjat, ostjat ja ühisettevõtte poliitikate nõukogu, kellel on volitused ostja määramise heaks kiita või tagasi lükata. Müüja peab omakorda saama müügiloa ühistu juhatuselt. Tehingu tegemisel kontrollib direktiivinõukogu, kas kinnistu hind vastab ühistu kehtestatud määradele. Kui see on liiga kõrge, kohustavad nad müüjat alandama seda standardväärtusele..

Vahetult pärast kodu müüki läheb raha koobasjuhtidele. Kui nad on veendunud, et müüjal võlgnevusi pole, läheb raha tema kontole.

Ootenimekirjad

Skandinaavia ühistumudeli kasvav populaarsus on tinginud järjest pikemate ootenimekirjade tekkimise. Ühiselamud ise määravad need, kellel on oma territooriumil eelisõigus eluasemele. See tähendab, et kui ühistu liige otsustab oma osa müüa, pole tal õigust seda omal äranägemisel võõrandada, vaid ta on sunnitud sõlmima tehingu ootejärjekorras olevatega..

Kinnistu hind kooselu korraldamisel

Ühistu eluasemekulud sõltuvad selle piirkonnast, tehtud reformidest, üldisest seisukorrast ning mööbli ja kodumasinate olemasolust selles. Paljud ühismajad kuuluvad sündikaatidele ja teistele ühiskondlikele organisatsioonidele. Sellistel juhtudel ei muutu eluasemekulud aastatega ja võivad reformide tõttu tõusta vaid pisut.

Teistes ühistutes tõuseb kinnisvara hind, kohandudes turu tegelikkusega. Kuid see tõus ei tohi mingil juhul ületada standardiga kehtestatud piirmäära..

Täna Kopenhaagenis sissemakse 50 m2 suuruse ühiselamukorteri eest² on 7000 eurot ja kuu üür koos küttega on 220 eurot. Võrdluseks: sama korteri ostmine erasektoris läheks maksma 140 tuhat eurot.

Kaks näidet kooselamisest Taanis

Kopenhaageni kesklinnas asuva Boligforening Finlandsgade linnastumine on näide väikesest Taani koosviibimisest. See koosneb 72 korterist vahemikus 45 kuni 116 m². Ühisusel on sisemine ootejärjekord: kui üks korteritest vabaneb, on ühistu liikmetel eesõigus kasutada seda järjekorras. Elanikud ise on välja töötanud 10-aastase plaani oma hoone renoveerimiseks. Praeguseks on nad katuse täielikult renoveerinud ja hooviaia rajanud ning plaanivad lähiajal välja vahetada kõik aknad ja santehnika..

Siin üür jääb vahemikku 2200–4200 CZK kuus (293–560 eurot, olenevalt ruumide pindalast). Enamik elanikke maksab vähem kui 400 eurot kuus. Vabaturul oleks sama korteri üürimine vähemalt 3 korda kõrgem.

Kooselu territooriumil asub ühine söögituba, kus kõik elanikud mitu korda nädalas lõunatavad või õhtustavad (soovi korral), tähistavad pühi ja sünnipäevi, aga ka avar lastetuba, kus lapsed mängivad vanemate järelevalve all, raamatukogu, spordisaal, saun jne. mänguväljak. Ühistu liikmed võtavad kordamööda lapsi kooli, korraldavad ekskursioone, loodusretki jne. Kohalike elanike vanus on väga erinev: õpilastest pensionärideni, ehkki valdav enamus on siin noored lastega pered.

Teine koosmüügi mudel on AAB (Arbejdernes-Andel-Boligforening) elamukompleks, mis on Taani suurima ja vanima ühistu näide. See koosneb 17 482 korterist ja 82 hoonest, mis on majanduslikult iseseisvad ja valivad oma juhatuse. AAB-i kõrgeim võim on avalik esindus, kes valib presidendi ja asepresidendi. AAB-i liikmeks saamiseks peate olema sündikaadi liige või olema registreeritud aktiivse eluaseme taotlejana. Enamikul juhtudel ületab ravijärjekord 15 aastat. See on tingitud asjaolust, et AABil on ehitised Kopenhaageni erinevates osades ja see võimaldab selle liikmetel omada odavat majutust, kus see on neile mugav. AAB-i keskmine korteri üür kuus maksab 300 eurot, mis taani keskmise palgaga 4000 eurot on täiesti kahjutu summa..

Koosolekuruumid teistes riikides ja Venemaal

Pärast seda, kui kriisilaine on kogu maailma laineid löönud, on isegi Euroopa kõige konservatiivsemad riigid aktiivselt kaasa löönud oma kooselu mudeli loomisel. Suurbritannia, Iirimaa, Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa on võtnud kasutusele hindamatu Skandinaavia kogemuse ja ehitavad oma territooriumil pidevalt ühistukomplekse. Cohousing on levinud USA-s ja Kanadas, kus seda nimetatakse “korteriühistuks”, samuti Austraalias ja Uus-Meremaal, kus seda nimetatakse kihistikuks.

Kohustuslike ühiskondlike väärtuste võlu täielikult ära elanud Venemaal pole kooselu idee veel leidnud korralikku arvu järgijaid. Vene psühholoogia, ajalugu ja isegi kliima ei soodusta selle kinnisvaravormi kasutuselevõttu riigis. Sellegipoolest on selleks olemas eeldused, ehkki mitte just kooselu klassikalises stiilis. Me räägime nn ökoküladest, kus kõik osalejad elavad kogukonnas, neil on ühised sisseseaded ja seadmed: söökla, toiduladu, külmkapp, pesumaja jne. Samuti on olemas tasuta riiete vahetuspunkt, kuhu igaüks võib jätta tarbetuid asju vastutasuks. naabruskonna raamatukogu, kogukonnaraamatukogu, parkla, televiisor, DVD, saun ja dušš ning väikesed poed, kus kohalikud oma tooteid müüvad. Üks peamisi erinevusi ökokülade ja kooselamise vahel on iga liikme iseseisva rahastuse puudumine ja siseraha süsteem, mida kogukonna elanikud kasutavad üksteise maksmiseks. Nende sõnul väldivad nad nii palju kui võimalik väliste pangatähtede sidumist, mis annab neile võrreldamatu vabaduse tunde. Ökokogukonna põhimõte on üles ehitatud täielikule vastastikusele usaldusele, seega puuduvad välise tsivilisatsiooni ukselukud, võtmed, piirded ja muud atribuudid. Räägime siiski kogukondlikust kogukonnast, mitte kooselu mudelist. Kuid just Venemaal, kus valdaval osal elanikest puudub eelarve puudumise tõttu eluase, ei saa ühisettevõttesüsteemist saada tõelist väljapääsu ja suurepärast alternatiivi traditsioonilistele kinnisvaravormidele. Kaasaegse ühiskonna džunglis, kus igaüks võitleb oma ellujäämise eest, võimaldaks Skandinaavia ühistute mudel paljudel lahendada oma eluasemeprobleeme ja luua koos elutingimusi, mida ei saa alati üksi saavutada.