Jõuluvana kõrval asuv maja: kinnisvara Soomes

Nende riikide reitingus, mille kinnisvara oli venelaste seas 2011. aastal kõige nõudlikum, võttis Soome auväärse neljanda koha, kaotades vaid sellistele tunnustatud juhtidele nagu Bulgaaria, Saksamaa ja Hispaania.

Majesteetlikud kaljud ja maalilised metsad meelitavad erinevatest riikidest pärit rändureid ning tänu sellele, et pindalaga 338 tuhat ruutkilomeetrit elab riigis vaid umbes 5 miljonit inimest, on kinnisvaraostjatel suured privaatsusvõimalused ja tohutud ruumid, mis on potentsiaalsed ehitusplatsid.

Peaaegu kaks kolmandikku sellest põhjamaast on kaetud metsaga, teine ​​kolmandik asub Arktika vööndis, mis teeb Soomest “roheliseima” riigi Euroopas.

Soome ühine piir Venemaaga on üle 1,2 tuhande kilomeetri, venelased pääsevad uuele kinnistule kiiresti ja hõlpsalt, lennukiga, rongi, bussi või autoga. Riigi kliima on väga sarnane Venemaa põhjapoolsete piirkondade kliimaga, nii et ühestki aklimatiseerumisperioodist pole isegi juttu..

Registreeritud eramaja ostmise kasvava populaarsuse tõttu muudab Soome puutumatu loodus suvila või maja ostmise selles riigis venelastele üha atraktiivsemaks võimaluseks.

Soome kinnisvaraturu tunnused

Venemaal elavad elanikud, kes on otsustanud hakata Soomes kinnisvaraomanikeks, huvitavad ennekõike maalilistes looduse nurkades asuvaid eramuid, suvilaid. Selle põhjuseks pole mitte ainult soov elada võimalikult looduslähedaselt, vaid ka see, et Soomes kortermajas eluaseme ostmine on seotud vajadusega osta aktsiaid korteriühistult. See protseduur on Venemaa elanike jaoks endiselt ebaharilik ja sellel on oma juriidilised peensused, näiteks peate küsima elamumajanduse aktsiaseltsi eelmise aruandeperioodi tulemuste, maja ülalpidamiskulude, viimase suurema remondi ajastuse kohta. Kõigile nendele omadustele süvenemata on välisostjal oht saada pealtnäha odava korteri omanikuks, mis aasta jooksul nõuab märkimisväärseid kulusid.

Riigi kaguosas, näiteks Lõuna- ja Põhja-Savo ning Lõuna- ja Põhja-Karjalas asuvad piiridele võimalikult lähedal asuvad kinnisvara on eriti populaarsed Venemaalt pärit ostjate seas..

Kuna Soomes ostetakse maju tavaliselt puhkuseks, pole riigi pealinnas Helsingis korterid ega häärberid eriti populaarsed. Soome linnades ostavad eluasemeid ainult need välismaalased, kes plaanivad töötada või oma ettevõtet juhtida.

Peab märkima, et Soome pealinn on ainulaadne linn, enam kui kolmandiku tema territooriumist hõivavad pargid ja väljakud, nii et vaatamata “miljonäri” staatusele on Helsingi endiselt väga roheline ja üllatavalt puhas linn.

Bernhard Vogel. Helsingi sadam katedraaliga

Helsingi korterite keskmine maksumus jääb vahemikku 2–4 tuhat eurot ja see sõltub eluasemeklassist ja piirkonna prestiižist. Kinnisvarabüroode ekspertide sõnul on alates 1997. aastast Helsingi kinnisvara väärtus kasvanud 80% ja kasvab jätkuvalt veidi, kuid ühtlaselt..

Kõige kallimad on korterid eelmise sajandi alguses ehitatud majades, mis asuvad linna ajaloolises osas, Kaivopusto piirkonnas. Teisel kohal on elamud uutes hoonetes, kõige odavamad on aastatel 1960–1980 ehitatud tüüpkorteritega korterid. Niisiis peate uues hoones täiustatud paigutusega elamu ruutmeetri eest maksma umbes 4 tuhat eurot ja äärelinnas asuvas tavalises majas olev “ruut” maksab 2 tuhat eurot. Eluasemekulud võivad suurendada ka vaadet koduaknast. Merevaatega korterid maksavad tavaliselt suurusjärku kallimalt kui need, millel pole nii meeldivat funktsiooni..

Helsingis võib saada mitte ainult korteri, vaid ka eraldi häärberi, aga ka vallamaja omanikuks.

Teistes suurtes Soome linnades – Turus ja Tamperes on korterite maksumus pisut madalam kui pealinnas, näiteks maksab ühetoaline korter linna “mitte prestiižses” piirkonnas ostjale 40-50 tuhat eurot. Eelkõige provintsilinnades, meelitades venelasi Imatra lähikonda, peate teise korruse elamuturul asuva avara kahetoalise korteri eest maksma sama 40 tuhat eurot.

Imatra äärelinnas maksavad 50–70 ruutmeetri suurused majad umbes 80–90 tuhat eurot ja muutuvad üha populaarsemaks Venemaalt pärit ostjate seas, kuna mõned majad asuvad piirist vaid mõne kilomeetri kaugusel..

Venelaste hulgas on nõudlust ka Kotkas Lapeerannas asuvate majade järele, mis meelitavad oma asukoha järgi Lapimaale, Levi, Pyha ja Kuokati suusakeskustesse. Siinsed suvilad ja majad on üsna taskukohased (võrreldes Moskva ja Peterburi standarditega) – 110 ruutmeetrise maja, kus on saun, garaaž, mis on varustatud kogu vajaliku köögiga, suure hoolitsetud krundi, 4 magamistoaga, mis asub Kotkast vaid 9 kilomeetri kaugusel, tasub ostja umbes 150 tuhat eurot. Muide, Soomes on saunad mitte ainult suvilates ja maamajades, vaid isegi korterites. See ei pruugi aga olla isiklik, vaid kommunaalsaun, on põhjalikud soomlased arvutanud, et riigis on ehitatud üle 625 tuhande sauna, mis ei hõlma eramajadesse ehitatud saunu..

Piirkonna ühes mainekaimas suusakeskuses Lapimaal asuv suvila maksab uuele omanikule 200–300 tuhat eurot. Infrastruktuurirajatiste, näiteks veepargi või meelelahutus-, spordikeskuse lähedus võib tõsta Soome kuurortide kinnisvara väärtust.

Huvitav on see, et Soome kinnisvaraturul olemasolevate pakkumiste hulgast ei ole praktiliselt ühtegi luksusvilla ega kolmekorruselist häärberit, mille pindala oleks hiiglaslik ja hind üle miljoni euro. Enamik ostjale pakutavatest suvilatest on keskmise suurusega majad, mille hinnad jäävad vahemikku 50 kuni 200 tuhat eurot. Võib-olla sellepärast pole Soome veel Miami ja Cote d’Azuri eelistavate miljonäride seas nii populaarne..

Soomes kinnisvara ostmise kord

Soomes pole välisriikide kodanikele kinnisvara ostmisel piiranguid, ainsaks erandiks on põllumajandusmaa ja teatud piirialadel asuv kinnisvara..

Kinnisvaramaks on 4% tehingusummast, kuid kui maja ostetakse esmakordselt ja alaliseks elamiseks riigis, on ostja maksust vabastatud. Uus omanik ei ole igal juhul siiski vabastatud iga-aastasest maksust summas 0,5-1% korteri või maja hinnatud väärtusest..

Kalervo Palsa. Värske lumi. 1972

Soomes kinnisvara omandamise protseduur algab tavaliselt objekti valimisega kinnisvarabüroode andmebaasist (traditsiooniliselt tehakse kõik tehingud Soome kinnisvaraga ainult professionaalsete vahendajate abiga). Pärast maja, suvila, vallamaja või korteri valimist läheb potentsiaalne ostja Soome, et tehingu eset isiklikult kontrollida. Kui soov selle kinnisvara omanikuks saada pole kuhugi kadunud, teeb ostja oma kavatsuste tõsiduse kinnitamiseks ettemakse umbes 10% tehingusummast. Agentuuriteenuste maksumus on tavaliselt 4% objekti maksumusest, kui kinnisvarateenuste osutamise leping on sõlmitud Venemaal, siis on Soomes majade väljapanek tasuta, vastasel juhul ei vea maaklerid potentsiaalset ostjat kogu riigis tasuta, peate bensiini ja teenuste maksma eraldi objektide demonstreerimiseks.

Pärast valiku tegemist ja sissemakse tegemist astub agentuur paberimajanduse kallale: ostja pass ja muud paberid tõlgitakse soome keelde ning Soomest pärit advokaat koostab eellepingu, mis tõlgitakse siis tingimata vene keelde. Samuti antakse ostjale väljavõte kinnisvararegistrist, objekti detailplaneering ja tõend koormatiste puudumise kohta, need dokumendid on tõlgitud ka vene keelde.

Tehingu lõplik arveldamine toimub ostja isiklikul kontol, kui sellist kontot veel pole, peaksite avama arvelduskonto Soomes.

Kõik arveldusvahendajaga on enne ostu-müügilepingu sõlmimist lõpule viidud. Lepingu sõlmimisel peab lisaks kinnisvaramaksule olema kohal ka notar, lisaks tuleb ostjal tasuda ka väiksemaid makseid: tempelmaks, registreerimiseks dokumentide saatmise eest tasumine ja dokumentide paketi moodustamine. Tehingu viimane etapp, mis võtab tavaliselt umbes 1 kuu, on tõendi saamine kinnisvaraomanike riiklikku registrisse kandmise kohta.

Edaspidi koosnevad maja ülalpidamiskulud kahest komponendist: iga-aastase maksega külgneva territooriumi puhastamise eest, samuti kommunaalmaksed elektri ja vee eest. Soome eramajade omanikud maksavad igal aastal umbes 100 eurot otse kodudesse viivate teede puhastamiseks ja remondiks. Keskmised kommunaalmaksed on 6 eurot 1 ruutmeetri kohta aastas, see tähendab, et 100 ruutmeetri suuruse suvila ülalpidamine maksab 600 eurot aastas, mis on isegi vähem kui Venemaa kommunaalmaksed. Madalaid kinnisvara ülalpidamiskulusid võib nimetada ka Soomes maja ostmise plussiks.

Ka välismaistel ostjatel on õigus Soomes oma maja või korter välja üürida, tasudes samal ajal 28% tulumaksu. Kuid täna ei too selline äri liiga palju kasumit ja enamik venelasi, kes ostavad “Tuhande järve” riigis kortereid, teevad seda isiklikuks kasutamiseks..

Teiste riikide kodanikel, kes saavad Soome kinnisvaraomanikeks, on automaatselt õigus mitmekordsele viisale, millel on võimalus riigis ja oma pereliikmetel viibida riigis 180 päeva aastas. Pärast maja ostmist saab omanik kogukonnalt kinnituse omandiõiguse kohta ja saab taotleda konsulaadis viisat, mis kehtib 2 aastat. Kuna Soome on Schengeni lepingu liige, võimaldab selline viisa reisida teistesse Euroopa Liidu riikidesse.

Hüpoteeklaenu saamise võimalusest on võimatu rääkimata jätta – tavaliselt maksab pank tagasi 70% tehingusummast, see tähendab, et ostja kontol peab olema piisavalt raha, et maksta sissemakse 30% maja väärtusest. Hüpoteegi määr Soome kodanikele – 4%, mitteresidentidele – 8%.

Lisaks ostavad venelased mõnikord maad (tavaliselt järve või jõe kaldal), mis on ette nähtud elamu ehitamiseks. Seda varianti ei saa ökonoomsemaks nimetada, ehitusprojekti maksumus on umbes 5 tuhat eurot, võttes arvesse Soome populaarseima ehitusmaterjali – puidu – hindu ja töövõtja teenuste eest maksmist, maksab suvila 1 ruutmeeter omanikule 2,5-3 tuhat eurot, mis isegi kõrgem kui kinnisvara keskmine väärtus riigis. Selle valiku eeliseid võib nimetada asjaoluks, et uus maja vastab täpselt kõigile kliendi nõudmistele ja Soomes on kruntide valik üsna suur.

Eksperdid märgivad, et Soomes kinnisvara ostmist ei saa nimetada tulutoovaks investeeringuks, mis tasub kiiresti ära või hakkab tulu teenima, kuna suvilade rentimise võimalused on suusakuurortides piiratud. Ka objektide väärtuse järsku suurenemist pole oodata. Hoolimata sellest on selles hubases, vaikses, rohelises ja nii lähedal asuvas majas maju vaja, sest nii tore on lubada endale puhata puhkemajja puhta järve lähedal asuvasse majja ja nimetada oma lähimate naabrite hulka jõuluvana.