Kuidas registreerida laps isa või ema elukohas asuvas korteris – dokumentide pakett ja registreerimise kord

Beebi sünd on imeline ja väga oluline sündmus. Põnevuse ja rõõmsate emotsioonide taustal on oluline, et vanemad ei unustaks formaalsusi. Ema ja isa (või üks neist) peavad lapse registreerima korteris, kus nad on registreeritud, ja elavad alaliselt iseseisvalt. Selle protseduuri kohustuslikkus ja selle vastuvõtmise kord on sätestatud Vene Föderatsiooni (edaspidi Vene Föderatsioon) õigusaktidega.

Alaealise lapse registreerimine

Registreerimine on kodaniku elukohariigi teatamine konkreetsel aadressil. Protseduur on vajalik nii täiskasvanutele kui ka lastele. Lapse registreerimine toas, korteris või majas erineb oluliselt täiskasvanu jaoks samast protseduurist. Nagu täiskasvanud kodanike puhul, on lapse registreerimist kahel viisil:

• konstantne;
• ajutine.

Milleks on vaja

Ilma alaealise registreerimiseta ei saa tema vanem kasutada talle staatusega pandud privileege või tal on probleeme nende kujundamisega. Need sisaldavad:

• Sotsiaalkindlustuse saamine.
• Rasedus- ja sünnituskapitali registreerimine. Tunnistust on võimatu saada ilma last vanemate või ühe vanema elukohas registreerimata.
• Lasteaeda sisenemine. Koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu järjekorda saab panna vaid beebi registreerimisega.
• Täpsustus: vastsündinu meditsiinipoliitika registreerimiseks on piisav tingimus tema ema registreerimine.

Kelle juures peaks alla 14-aastane laps olema registreeritud

Enne 14. sünnipäeva registreerivad alaealise õigused tema vanemad, eestkostjad, lapsendajad – ta peab olema registreeritud ühes neist. Niipea kui kodanik saab passi, saab ta iseseisvalt korteris registreerimismenetluse algatada. Selleks peaks ta koostama kirjaliku avalduse, valmistama ette vajalike dokumentide täieliku paketi, mis kinnitavad tema õigust registreeruda määratud aadressil, edastada need oma elukohajärgsele passiteenistuse töötajale.

Õiguslik regulatsioon

Lapse korteris registreerimise kord on reguleeritud Vene Föderatsiooni õigusaktidega. Õigusnormide loetelu:

• Art. Vene Föderatsiooni föderaalseaduse (edaspidi – Vene Föderatsiooni föderaalseadus) 05.06.1993 nr 5242-1 “Vene Föderatsiooni kodanike õiguse liikumisvabadusele …” punktid 5–8;
• Vene Föderatsiooni valitsuse 17. juuli 1995. aasta määrus nr 713;
• Vene Föderatsiooni 29. detsembri 2004. aasta elamukoodeks nr 188-FZ;
• Art. Venemaa Föderatsiooni 30. detsembri 2001. aasta haldusõiguserikkumiste seadustiku nr 195-FZ (vastutuse kohta, mis tuleneb ränderežiimi rikkumisest) 19.15.1–19.15.2.

Kuidas korteris vastsündinud last registreerida

Vastsündinu registreerimine ema eluruumis toimub automaatselt ja seda nimetatakse esmaseks. Seda tuleks kinnitada konstandi väljaandmisega. Saate beebi registreerida isa elukohas – sel juhul peate lapse korteris registreerimiseks esitama täiendavad dokumendid. Tuleks märkida, et passiameti töötajaga ühenduse võtmisel peaksid taotlejal olema:

• isaduse tõend;
• ema kirjutatud ja notariaalselt kinnitatud nõusolek teise vanema juures registreerimiseks ja selle koopia;
• tõend, mis kinnitab, et last pole ema eluruumis registreeritud.

Järkjärguline protseduur on järgmine:

1. Sünnitunnistuse saamiseks registreeritakse beebi perekonnaseisuametis (edaspidi registriasutus). Peaksite võtma sünnitusmajast tõendi, mis tuleks välja anda lapse sündides, ja pöörduge registriameti poole.
2. Koguge vajalik dokumentide pakett vastsündinu registreerimiseks ema või isa elukohas.
3. Võtke paberitega passi teeninduse spetsialistiga ühendust.
4. Hankige temalt kviitung.
5. Pärast 8 tööpäeva tulge passi kontorisse lapse registreerimise kohas. Esitage kviitung. Võtke ära registreerimistunnistus ja selle täitmiseks esitatud dokumentide originaalid.

Lihtsustatud registreerimismenetlus ja registreerimistähtajad

Kui beebi registreeritakse esmakordselt ja tema sünnikuupäevast pole möödunud rohkem kui üks kuu, pakutakse lihtsustatud korda tema registreerimiseks vanemate korteris või ühes neist. Registreerida saab 7 päeva pärast lapse sünnitunnistuse saamise kuupäeva. Emale vastsündinu registreerimisel pole isa nõusolek vajalik.

Vastsündinu registreerimise dokumendid

Beebi, kelle vanus ei ületa ühte kuud, korteris lihtsustatud registreerimisprotseduur näeb ette minimaalse paberikoguse esitamise. Vastsündinu korteris registreerimiseks peaks vanem esitama passiteenistuse ametnikule järgmised dokumendid:

1. Avaldus.
2. Beebi sünnitunnistus.
3. Tema emale Vene Föderatsiooni tsiviilpass.

Beebi ajutine registreerimine

Mõnes olukorras võib alaealine nõuda ajutist registreerimist. Nende hulka kuuluvad järgmised juhtumid:

• Ema ja / või isa kolisid teise linna, piirkonda, riiki ja vastavalt territoriaalõigusaktidele andsid nad välja ajutise registreerimise. Registreerimine toimub ema ja / või isa elukohas, on lisand (alalistele). Seda tüüpi registreerimine ei mõjuta eluaseme pärimist ja / või vara omamist, seetõttu ei ole alaealise ja tema vanemate elamispinna omaniku nõusolek nõutav.
• Ema ja isa on abielus, kuid on registreeritud (ja mõnikord elavad) erinevatel aadressidel. Kuigi vanemad langetavad pidevalt otsuse lapse väljakirjutamise kohta, peab üks neist tegema talle ajutise registreerimise.
• Vastsündinu ema ja isa ei abiellunud ametlikult ega sõlminud lepingut, kummaga neist laps registreeritakse. Sellised vaidlused lahendatakse kohtuprotsessi käigus, kuni kohtuotsuse vastuvõtmiseni peab alaealisel olema tähtajaline elamisluba.
• Üks sugulastest (näiteks vanavanemad) soovitab lapselapse või lapselapse registreerimise tema erastatud eluruumis, et lihtsustada tema pärandusmehhanismi ja / või saada hüvitisi või soodustusi eluaseme- ja kommunaalteenuste (edaspidi eluaseme- ja kommunaalteenused) maksmisel – see kehtib eriti korterite kohta, asuvad piirkondades, kus on kõrgemad eluruumiteenuste hinnad, näiteks Moskvas. Ema või isa peavad lapsega registreeruma lähedase või pereliikme aadressil.

Alaealise ajutiseks registreerimiseks vajavad ema või isa järgmisi dokumente:

• lapse sünnitunnistus;
• avaldus;
• dokument, mis tõendab taotleja ajutist elamist.

Alaealiste laste registreerimise reeglid

Alaealise registreerimise protseduur viiakse läbi vastavalt teatud reeglitele. Siin on nimekiri neist:

• Alla 14-aastane laps peab olema registreeritud tema vanemate (või ühe vanema) juures.
• Kui kodanikult nõutakse alalise elukoha territooriumilt lahkumist pikemaks ajaks kui 3 kuud, peab ta registreerima uue elukoha. Tähtajaline elamisluba tuleks välja anda alaealisele, kes on lahkunud koos oma vanemaga.
• Ühest elamispinnast vabastatud ja teise kolinud perekond on kohustatud alustama oma laste uuele aadressile registreerimise protseduuri hiljemalt 7 päeva hiljem.
• Isik saab registreeruda emast ja isast eraldi:

1. on jõudnud täisealiseks;
2. kes on 14-aastane, kuid ema, isa või eestkoste töötaja nõusolekul.

• Vanematelt nõutakse lapse registreerimist isegi korteris, mis ei vasta elamispindade riiklikele standarditele.
• Üksikisal on emaga samad õigused. Ta saab alaealise registreerida. Lisaks peab ta passiteenistuse osakonna töötajale esitama kas lapse ema surmatunnistuse või lapse ametliku keeldumise lapse kasvatamisest või vanemlike õiguste äravõtmise tõendi.
• Alaealise korteris registreerimisel teiste elanike kinnitust ei nõuta. See toimub isegi nende kategooriliste erimeelsuste korral – peamine on see, et vähemalt üks vanematest peaks sellel väljakul olema registreeritud.
• Kui laps registreeritakse ümber, peab taotleja esitama väljavõttelehe 2 eksemplari. See on kupong, mis väljastatakse eelmisest elukohast vabastamisel.

Kui on olemas elamisluba vanematele, kellel puudub omand

Omaniku nõusolekut ei nõuta, isegi kui ema ja / või isa registreerivad alaealise korteris elukohas, mille omanikud pole. Praktikas võib tegemist olla kinnisvara müügiga koormatud varana koos sellel registreeritud üürnikega. Ostjal on õigus kõrvalistest isikutest korterist välja kirjutada.

Korteri üürimisel üürilepingu alusel

Kodanik saab sotsiaalse üürilepingu alusel taotleda registreerimist vallafondi territooriumil, mille ruumides ta on üürnik. Tema pereliikmetel on sama õigus. Laps, mis on sündinud pärast sotsiaallaenulepingu alusel eluaseme saamise lepingu sõlmimist, registreeritakse korteris, kus tema vanemad on registreeritud.

Milliseid dokumente on vaja

Lapse registreerimiseks ema või isa registreerimiskohas vajate asjakohast paketi dokumente. Kui registreerimise viib läbi perekonna seaduslik esindaja, vajab ta notariaalselt kinnitatud volikirja. Väärtpaberite loetelu, sõltuvalt hetkeolukorrast:

Taotlus elukohajärgses passiasutuses registreerimiseks (vorm nr 6)

Dokumendi vormi väljastab passikontori töötaja lapse korteris registreerimise dokumentide esitamise päeval. Selle täitmise näidis pannakse asutuse stendidele. Selle võib leida ka Interneti kaudu – Vene Föderatsiooni siseministeeriumi rände peadirektoraadi portaalis. Taotluse peab täitma üks vanematest – see, kelle eluruumil alaealine on registreeritud.

ID-dokumendid

Passiosakonna töötajale esitatakse dokumendid, mis kinnitavad kõigi menetlusosaliste isikut ja nende perekonnaseisu: ema, isa või üksikvanemat ja korteris registreeritud alaealist. Vaja on originaale ja koopiaid:

• vanemate passid;
• alaealise sünnitunnistused;
• abielu registreerimise dokument;
• tõendid:

1. lahutuse kohta;
2. isaduse tuvastamise kohta.

Väljavõte majaraamatust

Paber antakse ema või isa elukohas – see tähendab, kus asub elamispind, mille jaoks laps registreeritakse. Dokument sisaldab teavet määratud aadressil registreeritud kodanike kohta. Majaraamatust saate majaomanikule väljavõtte ühel järgmistest juhtudest:

• Eluasemehooldusamet (edaspidi – eluaseme- ja kommunaalteenused);
• multifunktsionaalne keskus (edaspidi – MFC).

Isikliku konto sertifikaat

Finants- ja isiklik konto (edaspidi – FLS) – dokument, mis sisaldab andmeid ruumi tüübi, parameetrite ja seisukorra kohta: tuba, kommunaal- või eraldi korter, nende arvesti, põrand, millel nad asuvad, elamurajooni kulumisaste, üksiku eramaja suurus. Eluasemeteenuste püsimaksete FLS-is sisalduvas tõendis on teave elamispinna omaduste kohta. Dokumendi annab välja ühtne teabe- ja arvelduskeskus (edaspidi EIRT) või eluasemeosakond.

Ühe vanema kirjalik nõusolek

Mõnel juhul on vaja dokumenti, mis kinnitaks ühe vanema, kes last ei määra, nõusoleku alaealise registreerimiseks teise elukohas. Siin on tüüpilised olukorrad:

1. Teise vanema nõusoleku puudumisel määratakse laps kohtuotsuse alusel: selle kodaniku elamispinnale, kelle juures alaealine hakkab elama.
2. Vanemad on registreeritud erinevatel aadressidel. Alaealise isale / emale registreerimiseks on vaja ema / isa nõusolekut. Dokument koostatakse suvalises kirjalikus vormis passiameti töötaja juuresolekul. Kui asutuse territoriaalosakond on välja töötanud ühtse nõusolekuvormi, täitke paber vastavalt sellele.
3. Nõusoleval vanemal puudub passiteenuse töötajale dokumentide esitamisel võimalus isiklikult kohal olla. Taotleja peab esitama eelnevalt vormistatud notariaalselt tõestatud paberi.
4. Topeltregistreerimise vältimiseks võidakse nõuda tõendit, mis kinnitab, et last pole teise vanema juures registreeritud.

Kuhu minna

Vanemad saavad alaealise registreerimise registreerimist taotleda mitmes enda valitud organisatsioonis. Need sisaldavad:

1. MFC kohalik filiaal.
2. Eluasemeosakond.
3. Föderaalse rändeteenistuse kantselei (edaspidi – FMS) osakond.
4. Ühtne avalike teenuste portaal (Interneti kaudu) – selleks peab üks vanematest täitma ja saatma veebisaidil elektroonilise registreerimisvormi töötlemiseks, looma isikliku konto, minema sinna, märkima oma FMS-i (territoriaalse) osakonna ja esitama avalduse. Pärast tema e-kirja andmete kontrollimist saadetakse kutse registreeruda.

Tähtajad

Pärast dokumentide esitamist peab taotleja võtma nende vastuvõtmise kviitungi passiosakonna töötajalt. Alaealise registreerimine võtab aega 3–8 tööpäeva. Pärast seda perioodi peab taotleja tulema selle asutuse spetsialisti juurde, kus paberid esitati, saama tõendi lapse registreerimise kohta vanemate (või ühe neist) elukohas vormis nr 8 ja võtma vastu:

• Vene Föderatsiooni tsiviilpassi originaalid;
• registreeritud isiku sünnitunnistus koos registreerimismärgiga.