...

Neuronet – ideaalne küber tulevik või kontroll inimeste üle

Neuronet on uus, revolutsiooniline tehnoloogia, mis muudab meie maailma tuleviku jaoks täiesti uueks. See süsteem ei ole mõeldud kontrollimaks inimeste üle, vaid pakkudes neile samaaegselt palju hüvesid; tundlikud andmed hoitakse turvaliselt küberkaitsega, kindlustades samaaegselt tehnoloogia edasimineku, andmete suuret jagamise võimalust ning täiustatud intellekti. Neuronet arendab ja optimeerib tehnoloogia funktsioone, et paremini vastata inimeste vajadustele ja suunda võtta tulevase maailma jaoks.

Varem või hiljem ühendab inimene oma aju Internetiga ja kontrollib oma mõttega ümbritsevaid seadmeid. Ilmub universaalne keskkond, milles inimesed saavad “suhelda” neuraalsete ühenduste – neuroneti – kaudu.

Mis on neuronett


Neuronet on järgmine etapp Interneti ja infotehnoloogia arendamisel. Nüüd elame Web 3.0 staadiumis, kus Internet on lakanud olemast võrk ainult arvutites ja on seotud väliskeskkonnaga: klientidega suhtlemiseks, kellega te ei pea kontorisse tulema, saate riideid veebist osta ning see, kes taksot külje pealt näeb, tundub lihtsalt imelik.
Neuronet on Web 4.0, see tähendab etapp, kus Interneti-tehnoloogiad ei ole ümbritsevasse maailma manustatud, vaid on selle osa. See suurendab vaimseid võimeid samal viisil eksoskeletid suurendavad füüsilist.

Lihtsa selgituse kohaselt on neuronett väga ulmeline tulevik: kohvimasin lülitub hommikul sisse mõttega, et peate end rõõmustama, ja nutitelefon saadab teie sõbrale sõnumi, kui te tema peale mõtlete.

Neuroneti ajalugu

Douglas Engelbart

Douglas Engelbart – üks esimesi inimese-masina liidese uurijaid ja arvutihiire leiutaja.

Idee, et küberneetika, robotid ja arvutid peaksid parandama inimese intelligentsust, tekkis 20. sajandi keskel. Üks esimesi ideolooge, Douglas Engelbart, on arvutihiire looja. Ta tutvustas mõistet “eksokorteks” – väline süsteem, mis aitab inimesel teavet töödelda. 1973. aastal täpsustati kontseptsiooni määratlemaks “neurokompuuteri liides” – “aju-arvuti” tüüpi interaktsioonid.

Neuronet on ka idee luua ühtne globaalne aju. 1930. aastatel esines ta ulmekirjanduses (H. Wellsi maailmaaju) ja filosoofias.

Prantsuse filosoof Edouard Leroy väitis, et kõik teadvused liidavad ühist ning Nõukogude ja Ameerika füüsik Valentin Turchin – et see on üks võimalus inimkonna surematuseks.

Miks vajate neuronit?

mille jaoks neuronett on?

Neuronet lihtsustab suhtlemist kõigis eluvaldkondades: haridus, meditsiin, meelelahutus, poliitika, heategevus. Inimesed mõistavad üksteist kergemini ja kulutavad vähem aega teabe edastamisele.

Neuroneti ülesanne on teha kõigist geenius. Ja seda mitte oma isikliku arengu kaudu, vaid erinevate inimeste oskuste ühendamise kaudu.

Seda saab kirjeldada metafoori abil. Kui kolm inimest seisavad elevandi vastaskülgedel ja neljas inimene puudutab pagasiruumi suletud silmadega, siis näevad kõik erinevat pilti. Tervikliku pildi saamiseks peavad nad üksteise juurde kõndima ja oma mõtteid jagama. See on pikk.

Neuronet ühendab neid inimesi virtuaalsete agentide (arvutid, kiibid, programmid) kaudu ja võimaldab teil koheselt kogemusi vahetada.

Päris maailm on palju keerukam kui elevant, kuid neurotehniline suhtlus on tööriist, mis aitab seda ühiselt õppida.

Kuidas neuronett töötab?

neuroneti tehnoloogia


Sellise võrgustiku arendamise käigus läbib inimkond järgmised etapid:


  • Esiteks edastatakse andmed inimkehast või ajust virtuaalagendile: arvuti, süsteem, närvivõrk, programm või kiip. Ained analüüsivad füsioloogilisi ja vaimseid reaktsioone, kõnet, liigutusi, harjumusi. Esindajateks on ka hääleassistendid “Alice” või Siri. Nad juba “tugevdavad” inimest ja aitavad tal probleeme lahendada.
  • Siis suhtlevad inimesed agentide kaudu üksteisega.. Nad peavad kiiremini läbirääkimisi ja vahetavad teavet, saavad rohkem teada. Teabe edastamiseks mööda aju-arvuti-aju ahelat on vaja sisendliideseid (salvestada andmeid ajus) ja väljundit (edastada andmeid teise aju). Selleks on vaja kehasse implanteerida elektroonilised implantaadid ja tulevikus võib peajuhiks muutuda nähtamatu “nutitolm”..
  • Siis hakkavad nad rühmituma rühmadesse, kus saate “arutada” ühist teemat: toode, idee, leiutis, tehnoloogia, konflikt, loominguline projekt. Siin toetavad virtuaalagendid mõtlemist, salvestavad tulemusi, koondavad igaühe ressursid.
  • Siis hakkavad rühmad üksteisega suhtlema: koheselt kogemuste vahetamine ühest kogukonnast teise. Üksikisik ei suhtle teiste liikmete ega isegi oma rühmaga isiklikult, kuid tal on juurdepääs teadmistebaasile. Temast saab kollektiivne geenius, meister, spetsialist.

Selle tulemusel ilmub terve mõistuse ruum, kus pole vaja traditsioonilisi “aeglaseid” suhtlusvahendeid (mõtteid, žeste, sõnu).

Neuroneti arenguetapid: kuidas see elu muudab


Esimene etapp (2015 – 2025)


Neuroneti eelstaadium on biomeetria. Oleme sellega kursis: uurime biomeetrilisi andmeid, loeme neid, säilitame või töötleme, kanname jälgijaid, skaneerime ja tunneme ära liigutusi, žeste, nägusid. See on neuroneti “raua” komponendi ettevalmistamine.

Vastavalt teejuht “Neuronet” NTI-projektist (Riiklik tehnoloogiaalgatus), biomeetria etapp lõppeb umbes aastail 2020-2022. Pärast seda algab infosüsteemide loomine, mis töötleb mitte ainult biomeetrilisi andmeid, vaid ka neuroinformatsiooni (mõtted, emotsioonid, aistingud).

Kuigi neuroinformatsiooni vahetuseks pole ühtegi valmisprojekti, õpime ikkagi signaalide edastamist ajust ajule ja arvutisse.


Teine etapp (2025 – 2035)


Esimesed edukad töösüsteemid selles valdkonnas on oodata 2025. – 2035. Siis tungivad neuraalsed liidesed inimkehasse ja muutuvad nähtamatuks. Liitreaalsuse süsteemid edastavad helisid, lõhnu, kombatavaid aistinguid ja mitte ainult pilti.

Teadlased saavad paljundada paljusid keha süsteeme (immuun-, närvisüsteemi, vereringe) ja taastada vaimsed seisundid (seisundite automaatsed stimulaatorid). Võite kiiresti lõõgastuda või vastupidi, sattuda kõrgendatud kontsentratsiooni seisundisse..

Inimesed vahetavad kiiresti emotsioone ja saavad teadmisi. Välismaalastega saate suhelda keelt tundmata – kiibid edastavad tõlke otse ajju.

Seal toimub neuroneti seadmete, lisaseadmete ja programmide müük. Süsteemide madal hind viib selle igapäevaellu. Sellest saab sama standard, kui nutitelefoni ostmine või suhtlusvõrku registreerumine..


Kolmas etapp (2035 – 2045)


Pärast 2035-2045 saabub aeg täielikult toimiva neuroneti loomiseks. Et tööstressi mitte kogeda, saab inimene vajaliku teadvuse kunstlikult konstrueerida – ühendada erinevad vaimsed aistingud üheks. Näiteks teritage mälu, suurendage närvisüsteemi aktiivsust ja tundke samal ajal ükskõiksust ja rahulikku olekut.

Sellisest aju modelleerimisest lähevad inimesed edasi tervete meeskondade modelleerimisele, mida ühendab sama mõtlemine ja psüühika. Nad ühendavad oma jõupingutused ja teevad ühe suure “aju” (teadvuse sotsiaalsus). Ilmnevad esimesed neurokommuniteedid ja nendevahelised pretsedendid.

Neurokollektsioonid annavad kogemusi üksteisele edasi – füüsilisi, emotsionaalseid või isegi võitluskogemusi saab kunstlikult.

Ohud ja riskid

neuroneti projekti oht ja riskid

Peamine oht, millest neuroneti vastased räägivad, on tehniliste seadmete sissetoomine inimkehasse – “kiibistamine”. See on vajalik andmete vahetamiseks teiste inimestega, kuid paljud näevad seda valitsuse soovina korraldada rahva täielik tsenseerimine ja kontroll..

Valitsuse hirm valitsuse ees on eraldi arutelu väärt. Kuid ärge unustage seda enamikul meist on veebis juba pikk digitaalne jalajälg ja mõtleb selle kättesaadavuse üle harva. Me teeme seda ise nutitelefonide, nutiseadmete ja meie Interneti-koopiate kaudu: e-kirjad, kontod sotsiaalvõrgustikes või veebisaitidel.

Turundajad teavad, millisesse poodi te lähete ja milliseid artikleid loete, ning valitsussüsteemid teavad, millise marsruudi teete tööle ja kuhu veedate nädalavahetused. See kõlab hirmutavalt, kuid praktikas pole see nii kohutav: oleme valmis ohverdama privaatsuse mugavuse huvides.


Muud neuroneti ohud:


  • Inimeste, sealhulgas väärkohtlejate välise kontrolli oht. Privaatsuse puudumine.
  • Ühiskonna kihistumine tehnoloogia ligipääsmatuse tõttu mõnele rühmale. Eliidist saavad üliinimesed ja madalamatest klassidest saavad neid teenivad biorobotid.
  • Neurohacking – võrgu häkkimine kahjuliku teabe, viiruste levitamiseks.

Kõik need küsimused on ulatuslikud, kuid tasub meeles pidada, et neuron annab inimesele rohkem võimu kui piire..

Kogu võrgu arendamine ei toimu ühe päevaga – nagu näib, seisame silmitsi raskustega ja lahendame turvaprobleeme. Pealegi pakub selline süsteem võimalust kollektiivseks vastutegevuseks ohtudele.

Kes teeb neuroneti?


On võimatu öelda, millal täpselt inimkond seda ideed arendama hakkas. Tehnoloogiad iseenesest lükkavad meid neuroneti juurde:

  • Ettevõtted soovivad, et tootmine kohanduks automaatselt turu vajadustega.
  • Inimesed – nii, et jälitajad ütleksid teile, kui palju vett juua või sammude kaupa jalutada.
  • Turg – suurandmete jaoks, et öelda, milline reklaam on tõhusam ja mis ajal Novokosino metroojaama lähedal.

Kõiki neid soove rahuldavaid lahendusi arendatakse iga päev. Nad loovad küberneetilise maailma, mis sõltub mõtetest, mitte nupuvajutustest..


Neuronet Venemaal ja maailmas


Riigi neurotehnoloogilise keskkonna arendamise projektid toimivad Ameerikas, Euroopas, Aasias ja Venemaal. Valitsused soovivad üksteise ees tehnoloogilisi eeliseid.

  • Töötab Venemaal haruliit “Neuronet”, toetas nõukogu presiidium Vene Föderatsiooni presidendi juures.
  • Ameerika Ühendriikides rahastab selliseid projekte DARPA (Defense Advanced Research Projects Agency).
  • Euroopa Liit töötab projektiga Inimene aju ja BNCI Horisont 2020.
  • Aasias viivad suurimad projektid läbi Hiina (China Brain Project) ja Jaapan (Brain / MINDS Project).
Sarnased artiklid

Hinnake artiklit
( Reitinguid pole veel )
Petra Oppimas
Ekspertnõuanded mis tahes teemal
Comments: 3
  1. Ivo

    Kas sa arvad, et neuronvõrkude kasutamine võib olla suurepärane tehisintellekti tulevik või on see pigem kontrollivahend inimeste üle? Mida sina arvad neuronvõrkude mõjust meie elule ja ühiskonnale?

    Vasta
  2. Kristjan

    Kas neuronvõrk on ideaalne tulevikutehnoloogia või pigem meetod inimeste kontrollimiseks?

    Vasta
  3. Maarja Mets

    Kas neuravõrk on tõesti ideaalne küber tuleviku lahendus või pigem vahend, mille abil kontrollida inimeste tegevust? Kuidas tagada neuravõrkude eetilisus ja meelerahu, et me ei satuks ohvriks tehnoloogia kontrollile? Kas on olemas piirid, mida ei tohiks ületada? Oleks huvitav kuulda teie mõtteid ja arvamusi selles küsimuses!

    Vasta
Lisage kommentaare