Maamaja puhkemaja – ajalugu ja traditsioon

Kui olete kunagi Euroopasse sõitnud, siis mäletate ilmselt madalaid maamaju, mis näevad välja nagu laste muinasjutust pärit elust taaselustatud pilt: kreemjad šokolaadiseinad, kommikatus ja riivkardinad. See on Alpide mägedes tüüpiline maakodu. Selle kaldus katuse nõlvadel asub tohutu lumekate, kivi ja pimendatud puidu kombinatsioon hingab usaldusväärsuse ja koduse olekuga ning korstnast voolab hall suitsuvool – kõik see on suvila. Puhkemaja on ilus mitte ainult talvel, vaid ka suvel. Kaotades metsa lopsaka roheluse, lubab ta osavalt mõelda kogu selle hiilguses. Ja kuidas see hingab … puhtaim mägiõhk ja puidu vaigune aroom ning ümberringi on vaikus, mugavus ja õndsus.

Ebatavaliste maamajade proosaline ajalugu

Prantsuse keeles tõlgitud “chalet” (prantsuse keeles – chalet) tähendab “karjase onn”. Sellised hooned on traditsioonilised enamiku Euroopa eeslinnade jaoks, mis asuvad mägismaal. Muidu nimetatakse neid ka “Šveitsi majadeks”.

Suvila arhitektuuristiil sai alguse Alpidest. Arvatakse, et sellised ehitised ilmusid Austrias esmakordselt 16.-17. Sajandil. Palju aastaid tagasi allus talupoegade perekond patriarhaalsele eluviisile ja perekonna klann koosnes 2-3 põlvkonna jooksul kuni 30 inimesest. Kõik elasid ühe katuse all ja pidasid majapidamist, karja. Seetõttu oli vaja kindlat maja, mis oleks võimeline mägedes halbade ilmastikutingimuste eest varjule jõudma ning oleks vastupidav ja sajandeid vastupidav. Pärandvara, muide, oli päritud. Need traditsioonid on säilinud tänapäevani. Maja-suvila on perekonnapärand, millel on oma ainulaadne ilme, hoides ammuste põlvkondade ajalugu.

Alpide piirkonnas asuvate Euroopa külade elanikud ehitasid oma onnid sellest, mida nad võisid mägedest leida. Need olid kivid ja puit ning seinte kaunistamiseks kasutati paekivi. Valla puhkemaja maja kelder oli täielikult kivist, mis nõudis mägise piirkonna karme looduslikke olusid – külma, tuult, lund, vihma. Esimene ja pööningukorrus ehitati peamiselt massiivsetest männi- või lehisepalkidest. Aja jooksul tumenes puit, mis andis hoonele veelgi majesteetlikuma ilme. Tugevalt maja seinte kohal rippuv kaldus katus kaitses usaldusväärselt selle sisemust, kaitstes seda halva ilma eest. Katuse jaoks võtsid nad katusesindlid või katusesindlid, rullige need kindlasti väikeste kividega, et tuul neid ei puhutaks. Peamine ja ainus ehitustööriist oli kirves, kuid iidsed ehitussaladused on võimaldanud neid tükeldatud ehitisi säilitada tänapäevani.

XIX sajandi keskel. palju on muutunud, küla on hüljatud. Tööstusrevolutsioon on andnud uusi võimalusi, sealhulgas ka ehitustööstusele. Veidi unustatud chalet-stiil koges sel perioodil “uuestisünni”. Lagunenud majad on muutunud ettevõtjatele maitsvaks morsiks ning suusakuurortide lähedus on teinud neist tõelise “kullakaevanduse”.

Žanri klassikad – suvilamaja arhitektuur

Naastes suvilamaja arhitektuuri juurde, on peaaegu nelja sajandil selle kaanonites vähe muutunud. Tänapäeval kasutatakse Šveitsi majade ehitamiseks ikka traditsiooni kohaselt puitu ja kivi – see on alus. Klassikaline mägimaja on tingimata ehitatud kindlale kivisele soklikorrusele ja ülemised korrused on püstitatud massiivsetest männipalkidest. Loodusliku kivi asemel võib kasutada tellist, kuid tellis peab olema krohvitud või moodne vahtbetoon. Puhkemaja huvitavaks kujunduslahenduseks saab loodusliku kiviga nurkade dekoratiivvooder ja seinavooderdus heledate tekstuuridega krohviga.

Esimese ja pööningukorruse jaoks sobib ainult väärtuslik okaspuu – mänd, lehis, kuusk, kuusk. Spetsiaalsete värvide ja lakkide või vaha abil saate hõlpsalt jäljendada selle kunstlikku vananemist – patina või kasutada pleki.

Suvilamaja katus on kahe- või neljakaldeline, õrnalt kaldega, üleulatus on 1,5–3 m. See näeb välja üsna kaalukas, kuid samal ajal ei muuda see hoone üldse raskemaks. Selle ehitamiseks kasutatakse kaasaegseid katusekattematerjale – lehise katusesindlid, elastsed plaadid, keraamilised plaadid või katusesindlid, mis imiteerivad katusesindleid. Maja aknad on väikesed, kuid neid on üsna vähe, nii et valgust pole seal sees puudu. Viimane korrus on pööningul, alati kaldlaega.

Puhkemaja välisosas ei tohi jätta tähelepanuta kinnise pikka rõdu ja terrassi, otse üleulatuva katuse all, mis asub kogu hoone perimeetril. Need pole olulised mitte ainult esteetilisest küljest, vaid on mõeldud ka kasuliku materjali suurendamiseks. Suvel saab neid kasutada täiendava vaba aja puhkeala sisustamiseks.

Üldiselt puudub maapiirkonna alpimajas eriline välisdekoor, kõik on lihtne ja lakooniline. Maja fassaad on tehtud ilma liigse pommita, kuid samas ilma väärikuseta. Vanasti kirjutati nende peale nagu vene rahva vanasõnad sageli mottosid või vaimukaid ütlemisi – nagu “punane onn ei ole nurkadega, vaid pirukatega”, “perekond on siis tugev, kui selle kohal on ainult üks katus”, “mitte niivõrd omanik vajab head kui kauba omanik”..

Chalet maja sisustus

Võib-olla on talumaja interjöör maalilisem kui selle välimus. Sisekujundus on maamajade jaoks üsna tavapärane: kelder on ette nähtud mitteeluruumide majapidamisruumide jaoks või seda saab kasutada basseini või soome sauna jaoks. Esimesel korrusel asuvad eluruumid – see on reeglina ühendatud köök ja elutuba, puhkeruum, seal võib olla ka õppetöö, raamatukogu ning ka siseõu ja baar. Ühe või mitme rõduga pööningukorrus on reserveeritud peamiselt magamistubadele ja tubadele lastele. Vaatamata interjööri rikkalikkusele on suvilamaja interjööri peamine põhimõte praktilisus. Sisekujunduses eelistatakse puitu: – trepid, seinad, põrand, lagi, aknad, – kõik peaks olema puust. Hämmastavad kombinatsioonid mitte ainult erinevat tüüpi puidust, vaid ka selle varjundite mitmekesisus võivad rõhutada maaelu stiili etnilisi märkusi. Tubade seinu saab värvida heledates toonides ja antiikaja efekti saavutamiseks – katta vahaga. Puidust lagi koos dekoratiivsete taladega annavad tubadele kaaluka ja täpse aktsendi. Samuti on need kaetud vahaga, justkui minevikku naasmiseks..

Keskne koht maja interjööris on kamin. See on maja peamine dekoratiivne element, ahju kese, kuhu tavaliselt kogu pere koguneb. See asub esimesel korrusel elutoas või salongis. Interjööri kaminast väljuv tulevalgus kajastab paljusid majja paigutatud lampe.

Traditsiooniline stiil, milles puhkemaja sisekujundus on kaunistatud, on maal. Peaaegu kogu mööbel kajastab seda, see on valmistatud klassikalises stiilis puidust Provence või Art Deco, nahast või kangast kaunistatud, klaasi, sepise või maaliga kaunistuseks. Tekstiilide olemasolu peaks kajastama küla etnilisi traditsioone, ühtsust loodusega. Maja, perekonna, klanni ajalugu peitub detailides, seega on aksessuaarid interjööri peamised atribuudid. Kaasaegsete suvilamajade puhul võib nende interjöör olla ükskõik milline – alates maastiku stiilis Šveitsi, Itaalia, Austria või Prantsuse aktsendiga kuni art deco -ni. Maakodu võib hästi väita, et see on Šveitsi disainer Rudolf Haene leiutatud “Alpi glamuur”. Võib-olla on traditsioonide ja modernsuse ühendamise oskuses sügav tähendus..

Newfangled arhitektuuri trend “rinnus”

Venemaal on chalet-stiil pigem hästi unustatud vana. Esmakordselt ehitati selline Šveitsi maamaja meie maal Paul I ajal 19. sajandi lõpus. Keisrinna Maria Feodorovna Pavlovskis. Sellest ajast alates on huvi suvilamajade vastu pisut taandunud, et taaselustuda. Paljud arhitektid väidavad, et maamajade ehitamiseks on tänapäeval hakanud suvila stiilis muutuma uueks trendiks..

Šveitsi töökindlus, Austria kasulikkus, itaalia temperament ja prantsuse rafineeritus – nende kombinatsioon on venelastele alati meeldinud. Ehtne lihtsus, mugavus ja praktilisus, ilma nendeta pole mõeldav mõis – maja, mis hoiab perekonna traditsioone ja traditsioone.