Spetsiaalselt ĂŒhe pere jaoks kavandatud hubane elamu on suurepĂ€raselt integreeritud ĂŒmbritsevasse pargi- ja aiamaastikku.
Isegi ĂŒlemise korruse kĂ”rgendatud katus ei takista naaberhoonete kasutamist. Samal pĂ”hjusel on hoone fassaad tagasi lĂŒkatud.
Ăleval on magamistuba, garderoob, vannituba ja kontor.
Katuse all on eelnevalt mainitud muusikaruum, mis on projekteeritud vastavalt kÔigile akustika seadustele.
Igast toast on oma vaade Ă”uealale. Kaasaegne sisekujundus sobib edukalt kokku ĂŒmbritseva maastiku panoraamvaadetega.
MÔisa enda vÀlimus on huvitav. VÀljastpoolt nÀeb see vÀlja nagu telliskividest koosnev mÀngukompositsioon, kuid seda ei ole loonud mitte inimkÀed, vaid loodus ise.
Esimene korrus on tÀielikult ehitatud looduslikust kivist. Sama materjal on muutunud kogu maja peamiseks dekoratiivseks elemendiks nii seest kui ka vÀljast.
Ka hubane ja stiilne sisehoov ei ole unarusse jÀetud.
Erineva kÔrguse ja vÀrviga taimed moodustavad veetleva paigutuse, mis toob esile kivifassaadi karmi ilu.
Ilmselt peaks projekteerijate arvates nÀgema vÀlja just selline kaasaegne Euroopa hoone.
Kas kaasaegne saksa arhitektuur on suvilaga looduslikust kivist koos? Mis omadused ja disainilahendused eristavad seda traditsioonilistest suvilatest? Kuidas on kivist ehitiste kasutamine keskkonnasÀÀstlik? Kas selline suvila vÔiks olla ka Eestis populaarne?