14 meetri kõrgusel Vaikse ookeani pinnast eemal asuv suvila näib olevat välja kasvanud ebatasasest maastikust, ülestõusudest, rannast ja metsast. Selle geomeetrilised kujundid ja värvid on kivimoodustiste jätkuks.
Hoone katus on kaetud sambla ja endeemiliste taimedega, mida ei ole võimalik maastikust eristada. Kruusast sissesõidutee lähenemine majale on raamitud madalate kivikülgedega väljaulatuvast kivist. Nurgaga astmelised tsemendiseinad, mis on paigutatud lõdvalt ümber eluruumi. Söe toonid valiti selleks, et visuaalselt süvendada hoone okaspuude sügavustesse.
Huvitavad üksikasjad lisavad ülevaatlikkust ja täielikkust. Galerii lookleb ümberringi, luues avatud tunde. Terasraamiga katus peegeldab täpselt maja plaani. Metallist vaiad on jäetud avatuks, mis muudab konstruktsiooni õhus “hõljuvaks”.
Köögi sisekujunduse nurgelisust pehmendab päikesepaistelise alkovi pehme roheline polsterdus.
Põranda klaasitud osad võimaldavad teil imetleda allpool tormavaid laineid, samal ajal kui neetitud metallseinad annavad teile tunde, nagu oleksite laeva tekil. Läbipaistvad seinad ja piirded pakuvad lihtsalt hingematvaid looduslikke vaateid.
Kas see maja asub mere ääres või mõnel teisel kõrgel kohal?
Kahjuks ma ei suuda sellele küsimusele vastata, kuna mul puuduvad selle konkreetse maja kohta täpsemad andmed.
See maja asub mere ääres. Ta pakub imelist vaadet ookeanile ja lõpututele lainetele. Müstiline merekohin täidab õhu ning päikeseloojangud on siin eriti maagilised. Kohaunustav loodus ümbritseb maja igast küljest, muutes selle ideaalseks puhkusepaigaks kõigile merearmastajatele.