Selle suurejoonelise ümberkujundamise autorid olid arhitektid Leijh, Kappelhof, Seckel, van den Dobbelsteen. Pildil olev kirik ehitati 1928. aastal ja vajas uue sajandi alguses kiiret restaureerimist. Ümberehitus muudab range kiriku mugavaks koduks. Nad saavutasid selle, kasutades siseruumides ulatuslikult looduslikku puitu, kaarjaid aknaid ja juugendstiili.
Omanikud soovisid, et uus maja meenutaks neile nende lapsepõlve. Seepärast on esimese korruse laialivalguvas aatriumis rippuvad toolid ja kiiged, köök on söögitoast eraldatud eredavärvilise trepiga ja sisehoov on kaunistatud kolmemõõtmeliste valgete talledega. Valged seinad koos erkpunaste aktsentidega võlusid sisse kolivat paari.
Vana lagunenud kirik äratundmatuseni. Paljud ilmikud tahaksid ju elada sellises õnnistatud elupaigas??
Milline oli Hollandi arhitektide Leijh, Kappelhof, Seckel ja van den Dobbelsteeni visioon, kui nad otsustasid originaalse kiriku ümber ehitada korterelamuks?
Kas Hollandi arhitektuurifirma Leijh, Kappelhof, Seckel, van den Dobbelsteen teeb tõesti kiriku originaalsest ümberehitamisest korterelamut? Millised on nende tavad ja põhimõtted selliste projektide läbiviimisel ning kuidas see võiks mõjutada kogukonna ja kiriku seisukohti?