Mõnes muus piirkonnas teenistujad, õpetajad, sõjaväelased ja töötajad saavad teenistuse eest preemiaid. Iga 5 aasta tagant toimub ümberarvutamine ja töötasu eest tuleb maksta vanaduspensioni. Mida rohkem kodanik selles valdkonnas töötab, seda kõrgem on tööstaaži intressimäär.
Vanaduspensioni mõiste
Tööplaani elluviimine hõlmab boonust, edutamist – suurendatud palka, pika töö eest – materiaalseid stiimuleid. Vanaduspension – igakuine rahaline preemia pika teenistuse eest. Boonussummat arvutab raamatupidamisosakond protsendina palgast ja see sõltub töötatud aastate arvust ja töötingimustest. Töötasu suurus varieerub 4–100%.
Kes peaks
Töötajate kategooriad, kellele on tagatud tõus:
- õpetajad
- meditsiinipersonal;
- sõjaväelased ja korrakaitsjad;
- riigiteenistujad ja kultuuritöötajad;
- eriolukordade ministeeriumi ja tuletõrjeteenistuse töötajad.
Lisatasu tootmise eest saavad eraettevõtete töötajad. Tööseadustik ei kohusta tööandjat tõstma allüksuste palka, kes on töötanud mitu aastat samas kohas: hüvitiste üle otsustab ettevõtte juhtkond. Teenuse rentimisel sõlmib kandidaat kollektiivse töölepingu, mis näitab töökogemuse eest tasumise võimalust ja selle suurust.
Kviitungi tingimused
Toetuse arvutamisel võetakse arvesse ainult tööraamatu kuupäevi. Näiteks töötab lasteaiaõpetaja alates 12. novembrist 2015, kuid teenistusse lubamise ametlik rekord tehti alles 1. jaanuaril 2016. Seetõttu arvestatakse kogemust alates 01.01.16.
Kasutusaja arvutamisel võetakse seda kogu aeg arvesse, kuni töötaja on tööülesanded täitnud, oma kohta hoidnud:
- haigusleht ja puhkus;
- dekreet;
- reisi aeg;
- sõjaväeteenistus;
- pärast rehabilitatsiooni vanglates poliitiliste kuritegude eest karistuste kandmine.
Töötatud aastaid võetakse arvesse ainult peamises töökohas – liitmise eest makseid ei tehta. Mõne kutseala puhul võib ühe kuu tegeliku töökogemuse võrdsustada 1,5 või 2 kuuga.
Kuidas arvutatakse?
Maksed pika töö eest – protsent praegusest ametlikust palgast. Kuupalgatõusu arvestatakse järgmisest kuust pärast tingimuste täitmist. Näiteks kui riigiteenistuja värvatakse osariiki 2017. aasta 23. novembril, võetakse üle 1-aastase töö eest 5% lisatasu koos põhipalgaga 1. detsembril 2018..
Toetuse suurus
Tööstaaži intressid kehtestavad riigiteenistujad, võttes arvesse töötingimuste kahjulikkust. Iga valdkonna kohta kehtib eraldi normatiivakt, mille sisu reguleerib lisatasu suurust ja selle laekumise aega.
Riigiteenistujatele
Maksete summa määratakse kindlaks artikliga 6. Föderaalseaduse “Riigi avaliku teenistuse kohta Vene Föderatsioonis” artikkel 50.
Tabel hüvitise suuruse ja aja suhte kohta.
| Töötatud aastate arv | Boonussumma (protsenti) |
|---|---|
| 1. – 5 | 10 |
| 5-10 | viisteist |
| 10–15 | kakskümmend |
| Rohkem kui 15 | kolmkümmend |
Teenistuse staaži pikkus pole ainus ametlikule palgale laekuv töötasu. Rahasoodustust võetakse töötamise eest salajaste dokumentidega või seadusega ettenähtud töötingimuste eest.
Sõjaväelastele
Töökogemuse koefitsient määratakse Art. 2 Föderaalne seadus nr 306. Esimene rahaline toetus makstakse välja pärast 2-aastast lepingulist töötamist.
Preemiate tabel.
| Töötatud aastate arv | Boonuse suurus (%) |
|---|---|
| 2–5 | 10 |
| 5-10 | viisteist |
| 10–15 | kakskümmend |
| 15–20 | 25 |
| 20–25 | kolmkümmend |
| Rohkem kui 25 | 40 |
Riigi töötajad
Töötajate kategooriasse kuuluvad töötajad:
- koolid, lasteaiad, ülikoolid jne;
- polikliinikud;
- raamatukogud
- teatrid;
- muuseumid jne.
Avaliku sektori töötajad on mittetulundusühingute töötajad, mida rahastab riik. Ainus stiimuleid reguleeriv dokument puudub – teave on hajutatud määruste vahel. Haridusseadus – õpetajatele, käskkiri nr 1418 – arstidele jne. Seal on ka loetelu ametikohtadest, mis saavad igakuist preemiat töökogemuse eest.
Avaliku sektori töötajate standardne tasustabel.
| Töötatud aastate arv | % Juurdehindlus |
|---|---|
| 1.-3 | 5 |
| 3-10 | 10 |
| 10–20 | kakskümmend |
| Rohkem kui 20 | kolmkümmend |
Kohtunikud ja korrakaitseametnikud
Vastavalt valitsuse otsusele nr 1158 kehtib siseministeeriumi töötajate suhtes sama stiimulite skaala nagu sõjaväelaste puhul.
Kohtunike arvelduse ruudud vastavalt art. Seaduse nr 3132-1 „Kohtunike staatuse kohta Vene Föderatsioonis” artikkel 19.
| Töötatud aastate arv | % Juurdehindlus |
|---|---|
| 2–5 | viisteist |
| 5-10 | 25 |
| 10–15 | kolmkümmend |
| 15–20 | 40 |
| Rohkem kui 20 | viiskümmend |
Töö Kaug-Põhjas
Kooskõlas art. Vene Föderatsiooni töökoodeksi 316-37 on kahjulike ja ohtlike töötingimustega tsoon – piirkonna töötajad saavad töökogemuse eest lisatasu. Summa arvutatakse aastate arvu ja pindala alusel.
Kaug-Põhjas saavad töötajad esimese kogemuse boonuse pärast kuuekuulist töötamist ja suurendamine toimub sarnase intervalliga. Põhjapoolsete maksete esialgne määr ja nende suurendamise samm on 10%. Sõltuvalt piirkonnast muutub maksimaalne summa (50% -lt 100% -le). Eritingimused kehtivad alla 30-aastaste noorte töötajate jaoks: nende esimene toetus kuue kuu jooksul on 20%.
Eratöötajad
Eraettevõtted koguvad makseid pideva töökogemuse eest. Kui töötaja lahkub ettevõttest 1 kuuks ja võetakse seejärel uuesti oma eelmisele ametikohale, tühistatakse vanaduspensioni kogunemine. Rahaliste stiimulite saamiseks on vaja kogemusi ümber arendada. Mõned ettevõtted eiravad seda tingimust – nad ei eralda kogenud töötajate töötasudeks lisaraha. Iga ettevõte määrab maksete suuruse ja protsendi eraldi. Kui kollektiivlepingus seda nõuet ei ole ette nähtud, siis lisatasu töötatud aastate eest ei lisandu.
Täiendus vanaduspensionile
Spetsiaalse valdkonna suurte kogemustega kodanikud saavad vanuse tõttu preemia koos juurdepääsuga riiklikule toetusele.
Lennumeeskonna liikmed, söetööstuse eksperdid, sõjaväelased ja “põhjamaalased” võivad loota suurenemisele. Toetust kogutakse iga põllul töötatud “ekstra” aasta eest, ulatudes 85% ni pensionist.
Mis on vanaduspension? Millised on selle taotlemise tingimused?
Vanaduspension on sotsiaalkindlustuse süsteemi osa, mis tagab vanaduspõlves toimetuleku. Selle taotlemiseks peab isik olema pensionieas, ehk iga-aastase üldise pensioniea piiri (praegu 65 aastat) saavutanud ning olema Eesti elanik. Samuti peab isik olema vähemalt 15 aastat riiklikku pensionikindlustusmakset tasunud või saanud väärismetallioenuseperioodil puuduva aja eest vähemalt 5 aastat riiklikku pensionikindlustusmakset tasunud. Pensioni suurus sõltub inimese tööstaažist ja sissetulekutest tema eluajal. Taotlemiseks tuleb esitada vajalikud dokumendid Pensioniametile ning vastavad taotluse täitmise nõuded ja tähtaeg on kättesaadavad ameti veebilehel.
Mis on vanaduspensioni summa 2019. aastal Eestis?
Vanaduspensioni summa 2019. aastal Eestis sõltub mitmest tegurist, sealhulgas pensionäri kindlustusstaažist ja sotsiaalmaksu maksmisest. Keskmine vanaduspension 2019. aastal oli umbes 471 eurot kuus. Pensioni suurus võib olla individuaalne, kuna see sõltub pensionäri tööea pikkusest ja pensioniea saabumisest.
Tegurid, mis mõjutavad vanaduspensioni suurust Eestis, on pensionäri kindlustusstaaž ja sotsiaalmaksu maksmine. Keskmiseks vanaduspensioniks oli 2019. aastal umbes 471 eurot kuus. Iga pensionär saab individuaalse pensioni summa, mis sõltub tema tööea pikkusest ja pensioni saamise eas.