Kinnisvara Balti riikides

Sellised lähedased, tuttavad, kellel on meiega ühine ajalugu ja samal ajal ka täiesti erinev mentaliteet ja traditsioonid, suutsid Baltimaad säilitada oma atraktiivsuse venelaste jaoks nii puhkusekohana Läänemere rannikul kui ka riigina, mille kinnisvara vastu on arvestatav huvi..

Pole üllatav, et Venemaa ja Läti suutsid säilitada pikaajalised sidemed ja kinnisvara selles Balti vabariigis meelitas Venemaa ostjaid.

Venemaal on traditsiooniliselt kõige suurem nõudlus korterite ja majade järele Jurmalas, kus toimuvad sellised tuntud üritused nagu Uus laine, Hääletus KiViN, Jurmala huumorifestival ja paljud teised. Selles kuurortlinnas kinnisvara hind sõltub piirkonnast ja maja enda omadustest: tavaliselt on suurem nõudlus sõjaeelsete kiviehitiste järele, mis on säilitanud oma ajaloolise ilme ja mida eristab huvitav arhitektuur..

Jurmala populaarseimate linnaosade seas väärib märkimist Melluzi – vaikne linnanurk, vaid 2-minutilise jalutuskäigu kaugusel merest, aga ka Bulduri, Dubulti, Majori ja muidugi Dzintari. Igal neist piirkondadest ja ka varem – Jurmala lähiümbruse küladel on oma eripärad ja atraktiivsed jooned..

Jurmalas elamukinnisvara ruutmeetri hind varieerub keskmiselt tuhandest eurost 9 tuhandeni.

Kõige kallimaid villasid peetakse mere lähedal või männipargiga ümbritsetud villadeks, müüakse täielikult viimistletud ja sisseehitatud tehnikaga. Odavaim elamispind on standardkortermajades teisel või kolmandal real.

Jurmala korterite kallinemist soodustab asjaolu, et selles kuurortlinnas tehakse uusi ehitusi ebaolulises tempos ja rannikul asuvad maatükid on juba peaaegu täielikult hõivatud. Võib kindlalt öelda, et Jurmalas ja Riia mereäärses piirkonnas tõuseb kinnisvara jätkuvalt vähemalt 10-20% aastas, kuna pakkumine on piiratud ja nõudlus kasvab.

Vabariigi pealinnas on kõige suurem nõudlus korterite järele vanas Riia vanas hoones, mis asuvad linna peamiste vaatamisväärsuste vahetus läheduses. 1 ruutmeetri hind selles piirkonnas võib ulatuda 3-3,5 tuhande euroni. Kaugemates piirkondades asuvad korterid on palju odavamad – linna äärealadel, näiteks Marupa äärelinnas, saab uues hoones osta korteri hinnaga 1,1 tuhat eurot. Tüüpmajades asuvad korterid on veelgi odavamad – umbes 500-900 eurot “ruudu” kohta ja pole eriti populaarsed.

Läti kinnisvaraturu muude pakkumiste hulgas väärib märkimist vabariigi suuruselt teises linnas – Daugavpilsis – asuvad korterid, mille maksumus on veelgi madalam kui pealinnas.

Lätis korteri või maja valimisel tasub meeles pidada mõnda riigi seadusandluse eripära ja kinnisvaratehingute registreerimist:

• mõnda väga halvas seisukorras vanu ehitisi ei saa lammutada ega nende välimuses tõsiseid muudatusi teha, kuna need on kantud ajalooliste ja arhitektuuriobjektide loetellu ja neid saab ainult hoolikalt rekonstrueerida. Tasub kohe teada saada, kas teile meeldinud mõis on sellisesse loendisse kantud, vastasel juhul kaasnevad maja remondi ja moderniseerimisega raskused kõigi toimingute kooskõlastamisel ametivõimudega;
• välisriikide kodanikel pole õigust osta maad, mis asuvad piiritsoonis, Läänemere luitetsoonides, Liivi lahe kaldal ja ka jõevööndis. Linnaplaani kohaselt kasutatud metsamaad ja -krunte ei müüda teiste riikide kodanikele;
• tehingud sõlmitakse Läti notari kaasamisega, peate tasuma 2% tehingu väärtusest, tasuma notariteenuste eest ning 13% kantseleitasu;
• kõik notariaalselt tõestatud ostu-müügilepingu alusel tehtavad kinnisvaratehingud on kantud kinnistusraamatusse ja kui vara müüakse aasta jooksul teist korda, peab omanik tasuma täiendava tulumaksu;
• Lätis teatud summa eest kinnisvara ostmine (olenevalt asukohast – 71–142 tuhat eurot) annab õiguse saada elamisluba kuni viieks aastaks.

Leedu kinnisvara

Vilnius, Klaipeda, Kaunas ning kuurort Druskininkai ja Neringa on Leedu kõige atraktiivsemad asulad, kus kinnisvaraga tehakse enamasti tehinguid teiste riikide kodanike osalusel..

Tšistjakov Juri. Sügis Vilniuses. 1990

Venelasi, kes külastavad seda väikest riiki esmakordselt, üllatab tohutu arv metsavööndeid, hämmastav loodus ja kenad, hoolitsetud linnad. Vilniuses, Leedu ainsas Klaipeda sadamas ja riigi suuruselt teises linnas Kaunases on võimalik saada hubase korteri omanikuks: keskmiselt maksab Leedu elamukinnisvara 1 ruutmeeter 550 eurot. Muidugi on Vilniuse kesklinna korterid kallimad – umbes 1,2–1,5 tuhat eurot.

Kaunases saab tavalise korteri pindalaga 40–50 ruutmeetrit osta vaid 10–15 tuhande euro eest. Huvitav on see, et ühetoalised korterid pole Leedu elanike hulgas nõudlust ja uutes hoonetes on sellised pakkumised üsna haruldased – leedukad eelistavad mitte säästa raha ja ostavad kohe perele maja või kolmetoalise korteri.

Kõige kallimad on kuurordipiirkondade villad ja eramud – Neringa, Nida ja Palanga külad, mis asuvad UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud ainulaadses tsoonis kui üks kaunimaid Euroopa maastikke – Kuramaal.

Teiste riikide kodanikele Leedus kinnisvara ostmisel piiranguid ei ole – vastupidi, maja või korteri ostmine annab kohe õiguse saada alaline viisa.

Selles piirkonnas hästi hooldatud villa, mis meelitab turiste üle kogu Euroopa, võib maksta umbes 300–400 tuhat eurot, kuid võite leida odavamaid võimalusi. Tuleb märkida, et Leedu kuurortkülade pakkumine on piiratud, mis aitab ka hinnatõusule kaasa.

Teine populaarne Leedu kuurortlinn on Druskininkai, kus elab vaid 17 tuhat elanikku. Vabariik lõunaosas asuv linn on kuulus kui suurepärane balneoloogiline, muda- ja kliimakuurort. Druskininkai kinnisvara on Leedus endiselt üks kallimaid – siinne ühetoaline korter maksab ostjale 40-50 tuhat eurot.

Teiste riikide kodanikele Leedus kinnisvara ostmisel piiranguid ei ole – vastupidi, maja või korteri ost annab kohe õiguse saada alaline viisa. Ainus erand on põllumajandusmaa. Tehingu tegemisel tuleb tasuda notaritasu 2% ostuhinnast. Tasub meeles pidada, et kommunaalkulud maksavad Leedus kinnisvaraomanikele arvestatava summa – kütteperioodil peate kahetoalise korteri eest maksma umbes 100-150 eurot kuus.

Eesti kinnisvara

Kolmanda Balti riigi – Eesti – kinnisvara maksumus kujuneb peamiselt pealinnade tõttu: ametlik – Tallinn, tudeng – Tartu ja kuurort – Pärnu. Just nendes linnades on eluasemehinnad kõrgeimad, ülejäänud riigis on korterite maksumus palju madalam. Näiteks Venemaaga piirnevas Ida-Virumaa maakonnas saate korteriomanikuks, makstes vaid umbes 300 eurot ruutmeetri kohta.

Tallinnas on välisostjate seas suurim nõudlus vanalinna ajaloolistel tänavatel asuvatele korteritele, mis meelitavad turiste kogu maailmast. 1 ruutmeetri hind võib siin ulatuda 2000 euroni, teistes Tallinna linnaosades maksab “ruut” pisut vähem kui tuhat eurot.

Makovoy Valeri. Vana Tallinna tänav. 2011

Nõudlus korterite järele Tartus on tingitud kuulsa ülikooli populaarsusest, mis meelitab tudengeid kogu Euroopast. Õppima tulnud välismaalased ei kiirusta aga suuruselt teises linnas korteri täieõiguslikuks omanikuks saamist – üürielamute järele on palju suurem nõudlus. Tartus määrati keskmiselt 1 ruutmeetri maksumuseks 400-500 eurot.

Pärnus, Haapsalus, Kuressaares, Toilas, aga ka teistes Läänemere rannikul asuvates asulates on nõudlus Leningradi oblasti ja Peterburi elanike järele korterite järele üsna suur. Seda populaarsust soodustab asjaolu, et maanteega autoga selle kuurordipiirkonna kaunimatesse paikadesse viib Venemaa põhjapealinna elanikud vaid mõne tunniga ning seal pakutakse ka regulaarset bussiühendust. Näiteks Venemaa alale kõige lähemal asuvas kuurortlinnas Narva-Jõesuus on enam kui 80% elanikkonnast venelased..

Nendes kuurortlinnades on kinnisvara maksumus üsna madal, ainsaks erandiks oli mainekam Pärnu oma väljaarendatud turismiinfrastruktuuriga. Eksklusiivsed kinnistud ranna lähedal ja Pärnu ajaloolises kesklinnas maksavad 4,5 tuhat eurot ruutmeetri kohta, nõukogude ajal ehitatud korterites aga umbes 1,5 tuhat eurot ruutmeetri kohta. Teistes Eesti kuurortlinnades varieerub 1 ruutmeetri hind sõltuvalt mere lähedusest ja maja enda kvaliteedist 600–1,2 tuhat eurot.

Viimasel ajal köidab Pärnu kinnisvara üha enam ostjaid mitte ainult Venemaalt, vaid ka Rootsist ja Soomest..

Eesti kinnisvaraostjate jaoks on suur pluss võimalus saada mitmekordne Schengeni viisa ja erinevalt Lätist pole minimaalne tehingusumma määratletud.

Eestis kinnisvara ostmise miinuseid võib seostada keeletõkkega, kuna noored ei saa tõepoolest vene keele sõnast aru ja vanem põlvkond saab lihtsalt teeselda. Kuid enam kui 30% selle Balti riigi elanikkonnast on venelased, nii et üldiselt suuri raskusi pole..

Märkimist väärib ka suured kommunaalmaksed, mis muudavad Eesti maja või korteri ülalpidamise väga kalliks – alates 120 eurost kuus. Samal ajal pole korterite rentimisega kaugeltki alati võimalik raha teenida, peamiselt ainult tudengite Tartu ja Läänemere ranniku kuurortlinnade omanike poolt.

Kõik kinnisvaratehingud Eestis tehakse kohaliku notari kohustuslikul kaasamisel, kes on ka jurist ja kinnitab mitte ainult osalejate allkirju, vaid ka ostu-müügilepingut. Rahuliku Eesti notari juures tuleb kokku leppida kaks kuud ette – tehingu kiireloomulisust ei arvestata sageli. Notaritasu – 2% vara väärtusest.

Nagu näete, on igal Balti vabariigil oma eelised ja omadused, nii et Lätis, Eestis ja Leedus kinnisvara valik sõltub eelkõige ostja enda soovidest ja huvidest..